Antarktika-reisi teaduspeatus: konverents Göteborgis

Göteborg

FOTO: CJ Kask

Mul oli au kohtuda S/Y Admiral Bellingshauseni ja laeva meeskonnaga Göteborgis, kus toimus mere- ja teaduseteemaline konverents, kirjutab Kopenhaageni Ülikooli kliimateaduste magistrant Reti Ranniku.

Seminari juhatas sisse emeriitprofessor Hain Rebas, kes tutvustas kuulajatele Göteborgi sadama ajalugu ning eestlaste seosest Göteborgi ja meresõiduga. Järgmisena esines Feliks Gornischeff Eesti Meremuuseumist, kes rääkis detailselt Admiral Bellingshauseni 200 aasta tagustest ekspeditsioonist Antarktika mandri avastamisel. Lisaks kõnelesid professor Martin Hassellöv ja professor Leif Djurfeldt Göteborgi Ülikoolist.

Professor Hassellöv rääkis purjelaevade olulisusest teadustöö platvormidena, tutvustades kuulajatele, milliseid okeanograafilisi proove on võimalik purjekate pealt võtta. Lisaks keskendus ta veidi mikroplasti probleemile meie ookeanides. Professor Djurfeldt, samuti mereteadlane, kirjeldas oma teadustööd Patagoonia rannikul. Arvukate piltidega illustreeritud esitluses rääkis ta, kuidas Tšiili fjordide okeanograafilised näitajad on mõjutatud asukohast kontinentaalse ja ookeanilise laama kohtumispaigas.

Seminari lõpetas minu enda esitlus. Keskendusin teaduse arengule Antarktikas läbi 200 aasta, alates ajast, kus isegi selle jäise mandri silmamine oli meremeeste unistus. Tänu tehnoloogia arengule läbi sajandite on meie arusaam ja teadmine Antarktikast ja sealsetest looduslikest protsessidest läbi teinud tohutu arengu. Tänapäeval on Antarktikas ja seda ümbritsevatel saartel 42 riigi teadusbaasid, kus tegeletakse arvukate teadusharudega, okeanograafiast ja merebioloogiast, geofüüsikast ja geoloogiast, kuni astrofüüsikani välja. Kuid kõigi maateaduste üldine eesmärk on sarnane – uurida, kuidas muutuvad looduslikud protsessid Antarktikas inimtekkelise kliimamuutuste tagajärjel. Kuna minu teadustöö keskendubki kliimamuutustele polaaraladel, rääkisin konverentsil veidi ka sellest.

Kliima Antarktikas on ilmselgelt muutumas – keskmine temperatuur tõuseb, jääkilp ja liustikud sulavad, andes oma panuse globaalse mereveetaseme tõusu. Kuid need muutused on Antarktikas väga regionaalsed – leidub alasid Põhja- ja Ida-Antarktikas, kus keskmised temperatuurid langevad ja jää paksus suureneb. Seetõttu on keeruline kindlalt öelda, kuidas panustavad muutused Antarktikas globaalsetesse kliimaringlustesse. Võib öelda, et teadlastel on Antarktikas veel palju avastamisruumi.

Rahvarohke seminari korraldasid Hain Rebas koostöös Göteborgi ülikooliga, Eesti Vabariigi aukonsul Göteborgis Lars-Eric Boreström ja Eesti suursaatkond Stockholmis, keda esindas saatkonna asejuht Kristel Engman.

Lisaks Göteborgi konverentsile võttis meid südamlikult vastu eestlaste selts Göteborgi Eesti majas. Pakuti maitsvat õhtusööki, räägiti lugusid eestlastest Göteborgis ning loomulikult ei puudunud ka mereteemalised laulud. Ise välismaal elava eestlasena pakub mulle alati rõõmu näha eesti kogukondi, kes meie kultuuri välismaal hoiavad ja edendavad.

Göteborgist lahkudes saatsid meid kolme alusega teele kohalikud merepäästjad. Teekond Antarktikasse jätkub. Järgmine peatus – Oslo. 

Reti Ranniku, Kopenhaageni ülikooli kliimateaduste magistrant

Populaarne

Tagasi üles