Antarktika-reisilised ammutasid Norra polaarhuntidelt tarkust

В музее "Фрама".

FOTO: CJ Kask

Oslos kuulsas Frami muuseumis toimunud konverentsil viibivad Antarktika-reisilised tutvustasid Skandinaavia polaarklubide liikmetele reisi eesmärke ning tutvusid põhjamaade maadeavastajate ajalooga.

Oslo, polaarfoorum Frami muuseumis.

Nagu Tiit Pruuli oma avasõnades ütles: «Siit alates on nüüd tõsiselt tunne, et alanud pole mitte lihtsalt reis, vaid polaarreis.» Roald Amundseni, Fridtjof Nanseni, Otto Sverdrupi ja paljude teiste Norra polaarlegendide kodumaa oli kaks päeva me laeva peatuspaigaks. Norra maadeuurija ja kirjanik Erling Kagge külastas alles äsja HeadRead festivalil Eestit, eile tegi Norrasse vastukülaskäigu «Eesti oma Kagge» ehk polaaruurija Timo Palo, kes pidas foorumil ettekande polaaruuringute eilsest ja tänasest päevast, mis on ja mis pole muutunud.

Foorumi esimese ettekande pidas Norra polaarklubi president Fridtjof Mehlum, kes pidas hea sõnaga meeles Eestist pärit Bellingshausenit, Kruzensterni ja Tolli. Kohalik polaarklubi loodi 1933 aastal ja käib koos neli korda aastas Nansenite kodumajas Polhøgdas. Kaks korda aastas antakse välja ajakirja «Polarboken», ja põhieesmärgiks peetakse Norra kui polaarmaa ajaloo tuttavamaks ja atraktiivseks tegemist noorematele põlvkondadele. Liikmeid on hetkel 555. Tähelepanuväärne on klubi iga-aastane jõululõuna, kus toidud ja söögid on samad, mis kuldaja polaaruurijatel Arktikas ja Antarktikas.

Eesti Meremuuseumi teadur Feliks Gornischeff andis ülevaate Bellingshausenist ja Venemaa  esimesest Antarktika ekspeditsioonist 1819-1821. Me oma meeskonna liikmed kuulasid seda nüüd juba õige mitmendat korda, aga ikka mõnuga ja varsti võime Feliksit juba vahelehüüetega toetama hakata.

Frami muuseumi direktor Geir Kløver tutvustas kapten Carl Anton Larsenit (1860-1924), kes juhtis Norra esimese Antarktika retke aastatel 1892-94. Põnev oli ka tema ekspeditsiooni Rootsi laeval Antarctic, millega talvituti 10 kuud ja talvitumise lõpuks pressis jää laeva puruks ja see uppus. Larsenist on teenimatult vähe teada, sest perekond on seni kiivalt materjale endi valduses hoidnud. Õnneks on see muutumas ja väärtuslik ning põnev info laiemale üldsusele juba rohkem kättesaadav.

Timo Palo ja Tiit Pruuli Admiral Bellingshauseni pardal.

FOTO: CJ Kask

Timo Palo rääkis muuhulgas tänapäeva polaarretkede romantikast ja soovist tunda, mida me eellased polaaruurimise kuldajastul läbi pidid elama, mida nad kogeda ja tunda võisid. Aga kaasaegsetel polaarretkedel on tähtis ratsionaalne pool. Jää, see on nagu kliima-arhiiv, millest teadlased uusi teadmisi ammutavad. Ja jällegi – lisaks andmetele on siin ka filosoofiline mõõde - puurides 1,5 miljoni aasta vanust jääd tajud aja kulgu argielust hoopis erinevalt. Timo Palo rõhutas, et maadeuurimisega tuleb endiselt aktiivselt tegeleda ja tulemusi laiemalt kajastada, sest ajad on haprad ja emake loodus näitab selgelt stressimärke.

Kunstnik ja windsurfing’u maailmameister Jan Wanggaard rääkis oma viimase seitsme aasta suurimast projektist. 1918 aastal läks Roald Amundseni juhtimisel Norrast teele Framist võimsam ja ümaram laev «Maud», mis pidi jääs triivima üle Põhja Jäämere. Vaid kümme aastat merd sõitnud Maud seisis järgmised 80 aastat Põhja Kanada kaldavette uppununa. Jan rääkis Maudi dramaatilisest ajaloost ja tema tagasitoomisest Norrasse sada aastat hiljem.

Lahkusime Oslost jälle terake targematena, suund on Stavangeri ja Bergeni peale.

Maris Pruuli, pootsman

Populaarne

Tagasi üles