Antarktika 200 Šetlandil: kohtumine elupäästjatega ja kulinaarsed katsetused mere-eluga
Šetlandi saarte külastamine pakkus Antarktika-reisilistele peale karmi raputuse ka tõelist inimlikku soojust.
«Peaaegu puudutasime tänaöises vahis vööriga kuu ära!» nentis me videograaf Kristjan hommikuputru süües. Asutasime eile öö hakul Lerwickist Kirkwalli ehk siis Šetlandi saartelt Orkney saarte poole teele. Plaanisime värskelt avanenud tuuleaugus suhteliselt vaikse ilmaga selle etapi ära teha ja hommikuks kohal olla. Inimene plaanib, Neptun juhib. Täiskuu valgustas vägevatest laintest sõidurada kohe Lerwicki sadamabasseinist välja sõites ja lained ning tuul aina kasvasid, saime päris korraliku «pesumasina». Öösel kella kolme ajal lendas laevas juba kõik, mis vähegi lennata sai. Kell neli nühkis vahi lõpetanud kapten Meelis kambüüsipõranda rapsiõliga kenasti läikima, sest õlipudel oli tormis samuti lendu pääsenud.
Hommik tõi aga me parda alla hullama vöötdelfiinid, paljud nägid elu esimest lunni, kiikuvale pliidile tugevasti kinnitatud potis valmis puder ja maa juba paistab!
Mõtleme tänu ja lugupidamisega uutele sõpradele Lerwicki merepäästest, mis on osa 1824. aastal loodud organisatsioonist nimega Royal National Lifeboat Institution (RNLI).
Taas koges Admiral Bellingshauseni pere, et merepäästjad on üks vägev rahvas, ükskõik mis rahvusest nad ka poleks. Šetlandi meestel Lerwickis on huumorisoon paigas ja nad ütlevad, et ega muidu saakski, kui töö on pidevalt riski viimasel piiril, siis terve närvikava ja hea naljasoon on suureks abiks. Päästelaeva kaptenisillal plinkivate ekraanide ja raadiosaatjate vahel ilutseb suur silt:
PASSANGER RULES:
1. NO CRYING OR SCREAMING
2. NO TOUCHING BUTTONS OR LEVERS
3. HOLD ON...
Siinsed vabatahtlikud merepäästjad katavad tohutut mereala Šetlandi ja Orkney saarte vahel. Šetlandi rannajoon on 2720 kilomeetrit ja võimekus päästa on ca 100 miili raadiuses kaldast. Ühe korraliku päästja väljaõpe võtab aega viis aastat ning vajab motiveeritust ja pikka perspektiivitunnet. Me jahi kõrval kais seisnud merepääste alus on 24 aastat vana, aga ideaalses korras. Regulaarsed treeningud käivad ka proffidel vähemalt kord nädalas, et vajalikud oskused oleksid viimseni lihvitud.
Esimene naine liitus vabatahtlike merepäästjatega juba 50 aasta eest ja ehkki vähemuses, osalevad nad päästetöödes ka nüüdsel ajal. Merepäästjad kiitsid naisi hea stressitaluvuse pärast. Raadioside ja navigeerimise alal pidid nad iseäranis profid olema ja suutma igasuguses olukorras meestest rahulikumakski jääda. Naerdes lisati, et juba nende hääl toob meelerahu. Ega ilmaasjata GPS seadmetel sagedamini just malbet naisehäält end juhtima ei valita.
Askeetlikus laevas torkasid erilise kontrastina silma kaptenisillal olevad pehmed mänguasjad - kingitused päästetud lastelt ja nende peredelt. Iga mänguasja taga on oma lugu, mis jääb meelde ja läheb korda. Kui merepäästjad ilma kiivrite ja meremundriteta õhtul Admiral Bellingshausenil oma lastega külas käisid ja mehed oma lokilisi pisitütreid hellalt laeva aitasid, tajusid jälle, et päriselt suur ja tugev ei saagi olla ilma õrna ja ilusa sisuta.
Päeval avanes aga Bellingshauseni meeskonnal erakordne võimalus RNLI päästelaevaga üks nende õppepäev kaasa teha. Meri oli kaunis karune, aga õppusteks nagu loodud. Mehed ütlesidki, et hea ilmaga on muidugi hea koolitust teha, aga halva ilmaga on muidugi kordades parem ehk kasulikum.
Saime jälgida mees-üle-parda operatsiooni, mida korrati erinevates variantides. Küll tõmmati Fred – väga elutruu harjutusnukk – kummipaati, küll vintsiti ta suurde päästelaeva. Panime detailid kõrva taha ja saime ka drooniga üles võtta. Õppustelt suundusime koos päästjatega otse merepoodi, et meiegi päästevarustust veel täiendada.
2018. aastal abistasid vabatahtlikud merepäästjad Briti saartel 41 219 merehädalist ja päästeti 329 inimelu. Arvestades, et päästeorganisatsioon loodi aastal 1824, on tänaseks päästetuid üle 142 700. Lisaks osaletakse aktiivselt ennetustöös. Tööpõld on lai, sest paraku upub maailmas aastas ca 320 000 inimest. Vabatahtlike päästjate abiga õpetatakse aastas ujuma üle 15 000 lapse ja korraldatakse mereohutuskoolitust umbes 80 000 inimesele. Suurbritannia merepääste finantseerimine on rajatud annetustele ja toimib! Kes siinseid merepäästjaid kaugemalt toetada soovib, siis palume lahkesti šoppama: https://shop.rnli.org
Lerwicki merepäästjad kinkisid päeva lõpetuseks me meeskonnale suure «kartulikotitäie» värskelt merest toodud kammkarpe. Haarasime noad ja juhtivekspert nii merepääste kui kammkarpide alal Rait Killandi käe all saime pooleteisttunnise karpide puhastamise koolituse. Ükski uus oskus ei jookse mööda külgi maha ja kui õhtulauas kolme erineva kastmega delikatessi maitsesime, siis leidsime, et kambüüsivaht Šetlandi moodi sobib meile väga hästi!
Kerkwillis pidi täna suur torupillimeeste rongkäik olema, peame plaani luua Bellingshausen Bagpipe Band. Lerwickist pardale toodud šoti muusika plaat mängib roolimajas ja meri on rahunemas. Sedasama soovime teilegi armsas Eestis!
- Maris Pruuli, pootsman