India «luukerede järvest» leiti müstiliste Euroopast pärit migrantide jälgi (1)

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Roopkundi järv.
Roopkundi järv. Foto: Atish Waghwase / SWNS / Scanpix

Himaalaja mäestikus asuva sajanditevanuseid surnukehasid täis järve tekkelugu muutub uue geeniuuringu tulemusena veelgi segasemaks.

Roopkundi järv asub Himaalaja mäestikus Hiina piirist mõnekümne kilomeetri kaugusel ning on olnud teadlastele müsteeriumiks juba 1942. aastast, mil kohaliku kaitseala vaht avastas sealt sajad luukered. Kes need inimesed olid ja kuidas nad üle 5000 meetri kõrgusele järve jõudsid, on tänaseni selgusetu. Järve asukoht on muust maailmast niivõrd eraldatud, et lähima külani on sealt kolme päeva jalgsiteekond.

Üks levinum, rahvajuttudel põhinev teooria väidab, et nii suure hulga inimeste korraga hukkumise põhjuseks võis olla näiteks ootamatult lahvatanud tugev rahetorm. Kohaliku legendi kohaselt peaks tegemist olema kuningapaari ja nende kaaskonnaga, kes palverännaku ajal ebatavaliselt tugeva rahe kätte jäid. Nimelt on piirkonnast teada, et vahel võib seal sadada koguni rusikasuuruseid raheterasid.

20. augustil teadusajakirjas Nature Communications avaldatud uuring näitab aga, et tegemist peab olema oluliselt keerulisema looga. Sealsete luude geenianalüüs näitas, et hukkunud ei olnud sugugi pärit vaid järve lähipiirkonnast, neid oli ka palju kaugemalt, muu hulgas Vahemere äärest, tõenäoselt Kreekast. Roopkundi järv asub aga Kreekast umbes 5000 kilomeetri kaugusel.

Kokku vaadati üle 38 surnukeha, kellest 15 oli naise ja 23 mehe oma. Nende seast tuvastati kokku hulk erineva geograafilise päritoluga gruppe, ükski neist ei moodustanud aga domineerivat enamust. Lisaks eurooplastele olid esindatud ka lõuna-aasialased. Kõige uuem lisandus järve surnukehade kogusse tuli aga vaid mõnisada aastat tagasi Ida-Aasiast.

«Leida niivõrd karmist kohast Euroopa päritolu inimesi oli meile tohutu üllatus,» ütles uuringus osalenud Birbal Sahni Paleoteaduste Instituudi paleogeneetik Niraj Rai Science Newsile.

Lisaks tuvastati luujäänuste seast ka Lõuna-Aasiast pärit inimeste jälgi, kes olid jõudnud sinna aga pea tuhat aastat enne mõistatuslikke eurooplasi. Eurooplaste vanuseks hinnati veidi üle 200 aasta. Seega tundub sadade inimeste rahetormi tagajärjel korraga hukkumise hüpotees aina ebausutavam. Samas asub läheduses Nanda Ghunti mäetipp, mida hindud tänapäevalgi pühaks mäeks peavad.

Luukerede varasemad uurimised on näidanud, et neil kõigil on siiski näha löögijälgi, samuti järeldavad teadlased luude ebatavaliselt kõrgest poorsusest, et surnud pidid enne oma otsa leidmist olema nälginud. Samas võimaldas luude isotoopanalüüs teha kindlaks hukkunud inimeste varasema toidulaua – eurooplaste dieedis domineerisid nisu, oder, riis ja teravilja söövad loomad. Ida-Aasia päritolu inimeste toidulaual oli enim märke hirsist ja hirssi söövate loomadest. Viiteid potentsiaalselt surma põhjustanud haigustekitajatele luudelt aga ei leitud.

Seega muutus India luudejärve tekkelugu selle ühe uuringuga veelgi ebaselgemaks.

Uuring ilmus teadusajakirjas Nature Communications.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles