Vaata: ilmaradar tabas öö varjus sügisrännet alustanud tiivulised

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix

Ilmaradari piltidelt tuleb välja, et osade lindude ja putukate Eestist lahkumine käib juba praegu, mitte sügisel nagu enamasti arvatakse.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse radarite põhifunktsiooniks on edastada andmeid erinevatest õhukihtidest, kust saadud infot kasutavad sünoptikud ilmaprognooside koostamiseks. Tegelikult on radarite võimekus ja kasutusvõimalused laiemad – nimelt on nende piltidelt näha ka nii õhus lendavate putukate grupid kui ka rändlinnud.

Suur lennuränne saab Eesti kohal alguse juba augustikuuse ööpimeduse varjus. Radarimonitorile jäävad märked lehelindudest, põõsalindudest ja teistest värvulistest - ränne, mis jätkub hommikuti suurtes kõrgustes ja jääb inimsilmale märkamatuks, on tegelikult isendite arvu poolest kõige võimsam. Öisel rändamisel on omad eelised – siis jääb toidu otsinguks kogu valge aeg (kuigi kõik putuktoidulased rändurid ei ole öörändurid). Mõistagi jäävad niimoodi radaripilti ka putukate parved. Päevasel ajal ühes tõusvate õhuvoolude tekkega võib radaripildil märgata õhus lendavaid putukaid.

Nii ongi Keskkonnaagentuuri täna avaldatud piltidel näha alanud sügisränne – Liivi lahelt tõusnud linnud suunduvad lõuna poole.

Lindude radaripilt: 25. augusti õhtupoolikul on linnud Liivi lahe ümbruses just lendu tõusnud ja suunduvad lõuna poole

FOTO: Keskkonnaagentuur

Putukate radaripilt: kolmapäeva öösel tehtud pildilt on näha, et putukaid on õhus mitmel pool, eriti hakkab silma Peipsi ümbrus.

FOTO: Keskkonnaagentuur

Kuidas teha vahet putukatel ja lindudel?

Keskkonnaagentuuri prognoosmudelite osakonna peaspetsialisti Tanel Voormansiku sõnul saab putukatel ja lindudel (ja sellel, et pildil kujutatud märked ei ole näiteks sademed) teha vahet tänu ilmaradaritelt saadavatele polarimeetrilistele andmetele. Mõlemal pildil on vasakul pool näidatud radari peegelduvuse produkt. Sellelt näeme, et lindude puhul on peegelduvuse väärtused keskmiselt veidi kõrgemad kui putukatel, aga vahe ei ole väga märkimisväärne. Selget vahet aitab teha polarimeetrilistel andmetel põhinev diferentsiaalse peegelduvuse produkt (differential reflectivity, lühend Zdr) - lindude puhul on selle väärtused madalamad ja üsna varieeruvad (variatsiooni põhjuseks elektromagnetlaine resonantsi efekt). Putukate puhul on diferentsiaalne peegelduvus väga kõrge ja üsna ühtlane.

Populaarne

Tagasi üles