ÜRO raport ärgitab inimkonda valmistuma Maa soojenemise tagajärgedeks (2)
Inimkond peaks olema järgmise paari sajandi jooksul valmis kliima soojenemise rasketeks tagajärgedeks, kirjutab ÜRO ühes varsti avaldatava raporti visandis.
Inimkonna pikal harjumusel paisata atmosfääri Maad soojendavat süsihappegaasi on terve hulk tagajärgi, alustades meretaseme pöördumatust tõusust, ütleb valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) eriraportis, mis jõudis uudisteagentuuri AFP kätte.
Isegi kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi, mil soojenemine piirdub 2 kraadiga Celsiuse järgi, suureneb supertormide kahju rohkem kui sajakordselt ning merede veetaseme tõus sunnib kodust lahkuma 280 miljonit inimest, öeldakse raportis.
Igikeltsa, merejää ja liustikega kaetud maakoore osa, mida tuntakse tervikuna krüosfäärina, on samuti saamas inimtekkelise soojenemise tõttu ränka hoopi. Mandrijää kaotab iga aasta oma massist rohkem kui 400 miljardit tonni ning kaduda võivad mägiliustikud, kust saab värsket vett pea miljon inimest.
Lisaks võib 2100. aastaks 33-99 protsendi ulatuses ära sulada maailma igikelts, kui kasvuhoonegaaside heide jätkub pidurdamatult. Igikeltsa sulamine võib sisuliselt tähendada süsinikupommi plahvatamist, öeldakse raportis.
Dokumendis rõhutatakse, et maailmamere veetaseme tõus ähvardab hukuga väikseid saareriike ja rannikupiirkonda, kuid avaldab tõsist mõju ka suurtele majandusriikidele.
Ülevaatest ilmneb muu hulgas meretaseme tõusu mõju Hiinale, USA-le, Euroopa Liidule ja Indiale ning vaadeldakse ka nende panust probleemi süvendamisse.
Hiina
EL-i atmosfääriuuringute jaoks mõeldud heiteandmebaasi EDGAR järgi paiskas Hiina 2017. aastal atmosfääri 10,8 gigatonni süsinikdioksiidi ehk 29 protsenti maakera kogusest.
Ühe elaniku kohta on Hiina panus suhteliselt väike ega ületa Euroopa oma, kuid maailma suuruselt teise majanduse kiire kasv mõjutab meretaseme tõusu ilmselt oluliselt järgmistel sajanditel.
Hiina suurima elanike arvuga linn Shanghai asub rannikul, Jangtse ja Qiantangi jõe suudmeala vahel. Kui maakera soojenemine praeguses tempos jätkub, tõuseb meretase Shanghai rannikul juba selle sajandi teises pooles 2,6 millimeetrit aastas, seisab IPCC raportis.
Ühe uuringu põhjal läheb see 2070. aastaks maksma 1,7 triljonit dollarit ning 2100. aastaks on pool hiidlinna tulvatõketest pidevalt vee all.
Hiina emissioon kasvab aga kõigest hoolimata iga aasta ning Peking näib panustavat rohkem kaubandussõtta USA-ga kui keskkonna päästmisse.
«Hiinas valitseva majandusolukorra tõttu on kliimateema hakanud jõudu kaotama,» ütles keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace International poliitikanõunik Li Shuo.
Ameerika Ühendriigid
Ookeani veetaseme tõusu eest on eriti kaitsetu ajalooliselt maailma suurim kasvuhoonegaaside õhkupaiskaja USA oma suurlinnastunud rannikuga.
Ühendriigid paiskasid 2017. aastal atmosfääri 5,1 gigatonni CO2.
Ühes IPCC raportis kasutatud uuringus öeldakse, et kui maailm ei suuda heidet vähendada, tõuseb meretase 1,2 meetrit. See aga tähendab Ühendriikides pidevalt üleujutuste alla jääva ala viiekordistumist.
Ühes teises uuringus hoiatatakse tulvaohu eest New Yorki, kui meretase tõuseb aastas 1,3 mm. Sel juhul ootab linna 2030.-45. aastal keskmiselt kord viie aasta jooksul esinev 2,25 meetrine üleujutus. 1800. aastal oli seesuguse tulva esinemise tõenäosus kord 500 aasta jooksul.
Alates 2000. aastast on Ühendriikide idarannikut tabanud laastavad suurtormid nagu orkaan Katrina 2005. ja Sandy 2012. aastal.
«Piisab ühes seesugusest tormist, et sajad tuhanded inimesed kodunt lahkuma sundida ja miljardeid dollareid maksvaid taristupurustusi tekitada,» ütles professor Michael Mann, kes juhib Pennsylvania osariigi ülikooli geosüsteemide keskust.
Euroopa Liit
Maailma suurim turg Euroopa Liit tootis 2017. aastal 3,5 gigatonni CO2, kuid mitu liikmesriiki on võtnud otsustavalt eesmärgiks emissiooni kärpimise.
Euroopa Komisjoni kliimapoliitika direktor Yvon Slingenberg ütles hiljutistel ÜRO kliimakõnelustel AFP-le, et tema veendumuse kohaselt nõustuvad kõik liikmesriigid veel enne aasta lõppu nullemissiooniga.
Meretaseme tõus ei kätke EL-i jaoks nii suurt ohtu kui teistele maailma piirkondadele, kuid IPCC juhib tähelepanu Reini delta üleujutuste tõenäosuse suurenemisele.
Emissioonidest tingitud temperatuuri tõus suurendab ka tõsiste talvetormide ohtu.
India
Indias elab ligi viiendik elanikkonnast - 260 miljonit inimest - rannikul, kus on juba nüüd tormid sagenenud.
India 2017. aasta CO2 emissioon oli 2,4 gigatonni.
IPPC raportis märgitakse, et suvised mussoonvihmad, mis on sadadele miljonitele inimestele põllumajanduses hädavajaliku vee allikas, on alates 1950. aastatest märgatavalt nõrgenenud. Tõenäoliseks põhjuseks on India ookeani soojenemine.
Ühenduse ActionAid kliimapoliitika juht Harjeet Singh ütles AFP-le, et Indiat mõjutab meretaseme tõus tõsiselt. See võib sundida eelolevatel kümnenditel sadu miljoneid inimesi rannaaladelt lahkuma.
«Küsimus on selles, kuhu nad lähevad,» sõnas Singh.
Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et India on maailma rahvarohkeim riik. See tähendab, et rannikult pagemine võib põhjustada konflikti ümberasunute ja neid vastu võtma sunnitud kogukondade vahel.
«Istume aegsütikuga pommil,» hoiatas ta.