Antarktika 200 reisilised sukeldusid Cambridge’i akadeemilisse polaarellu
Väärika inglise ülikooli polaarkeskuseski saab lugeda Saaremaal sündinud admiral Bellingshauseni saavutustest Antarktika avastamisel.
Meie jaht Admiral Bellingshausen sai Londonis suurepärase kaikoha Tower Bridge Moorings. Kuigi koht oli tõusu ja mõõna kimbutada, sai kogu aeg imetleda kuulsa Toweri silla vaadet. Ainulaadne jõeküla koosnes üksteise külge kinnitatud vanadest laevadest, mis olid ühendatud purretega ja kaunistatud tekile istutatud puude, põõsaste ja lilledega. Mõned paadielanikud pidid elama seal aasta ringi. Polaarajaloo seisukohalt on huvitav märkida, et Briti impeeriumi kuulsaimad polaarekspeditsioonid startisid meie lähedalt, kohast vastaskaldal, kuhu on tänapäeval rajatud ajaloolise nimega moodne jahisadam St. Katharine Docks Marina.
Kuid 200 aastat tagasi Bellingshauseni ja Lazarevi laevad Londonit ei külastanud, need jäeti Portsmouthi sadamasse. Fabian Gottlieb von Bellingshausen ise käis hobukaarikuga siin spetsiaalselt, et osta tolle aja maailma parimaid navigatsioonivahendeid. Tema laeval oli astronoom ning samuti tuli meie jahi pardale hobiastronoom Jüri Ivask, kes ütleb, et tähistaevast tundmata ei jõutud Antarktikasse 200 aastat tagasi ega saaks hakkama tänapäevalgi, kui tehnoloogia alt veab. Huvitav on märkida, et Bellingshausen tutvus ka vaatamisväärsustega nagu St. Pauli katedraal, Westminster Abbey jne.
Kuid oma retke järjekordse foorumi (200 aastat peale Antarktika avastamist – erinevad lähenemised ja erinevad reisid) korraldasime hoopis Cambridge’is – tuntud ülikoolilinnas, samas suures polaaruurimise keskuses. Kogu üritust aitas läbi viia Scotti Polaaruurimise Instituut ning seal töötav Eesti Polaarklubi välisliige Robert Headland. Muu seas korraldas instituudi esimene direktor Frank Debenham Belllingshauseni reisikirja esimese tõlke inglise keelde. 2. septembril toimunud polaarfoorum erines väga varasematest ning enamik osalejaid olid personaalse kutsega kohale saabunud eksperdid.
Instituudi uks oli kaunistatud sini-must-valgelt ning kirjutatud selges eesti keeles «Tere tulemast!» Avasõnad tegi instituudi direktor, tuntud liustiku-uurija Julian Dowdeswell, kes meenutas oma koostööd eesti teadlastega Teravmägedel. Eesti-poolse tervitusega ning meie retke plaanidega esines Thetis ekspeditsioonide esindaja Hannes Rumm. Väga huvitavalt analüüsis James Cooki ja F.G.v. Bellingshauseni avastusreise polaargeograaf ja ajaloolane Robert Headland, kõrvutades merekaarte ning näidates, et mõne saare ühe poole on kaardistanud üks ja teise poole teine mees.
Eesti Meremuuseumi teadur Feliks Gornischeff rääkis Vene esimesest Antarktika ekspeditsioonist laiemalt. Oxfordi polaarajaloolane Rip Bulkeley oli uurinud seniseid allikaid teise nurga alt ja analüüsis, kuidas on arvestatud ja nimetatud Bellingshauseni poolt avastatud saari, saades hoopis teistsuguse numbri. Viimaseks esinejaks oli Briti Antarktika Teenistuse laevade kauaaegne kapten Robert Paterson, kes näitas neid vaateid, mida Bellingshausen võis kunagi näha, tunnustas neid inimesi , kes 200 aastat tagasi selliseid hulljulgeid ekspeditsioone ette võtsid ning näitas ka fotodel, kui ohtlik võib see ka tänapäeval olla.
Foorumi lõpetas minu ja Robert Headlandi poolt juhitud paneeldiskussioon, mis osutus äärmiselt põnevaks , sest tegemist oli äärmiselt professionaalse seltskonnaga ning jututeemasid oli palju. Diskussioon jätkus raamatukogus, kus meile oli välja pandud Bellingshauseniga seotud teosed, ning muuseumis. Instituudi hoone on rajatud Scotti mälestuseks, paistab silma oma arhitektuuriga ning maja esiküljel on tema büst. Sisenedes muuseumi poolt torkavad silma 2 kuppellage, millel ühel on Arktika ja teisel Antarktika kaart (seal on näha Bellingshauseni nimi ja tema laevad). Õiges polaarpühamus on ka sambad, mille ülaosa on kaunistatud kas pingviinide või jääkarudega. Väga rikkalikus muuseumis oli hea lugeda teksti, et Antarktikat silmas esimesena 1820. aastal ikkagi Bellingshausen. Õhtu lõppes Cambridge aiapeoga Robert Headlandi kodus.
Polaarteadlaste ja asutuste kontsentratsioon on Cambridge’is suurem kui mitmes teises riigis. Instituudi juurde kuuluvad ka raamatukogu ja muuseum. Samas hoones tegutseb veel SCAR’i (The Scientific Committee of Antarctic Research) sekretariaat , kus koordineeritakse rahvusvahelisi teadusuuringuid, nii Arktika kui Antarktika klubi ja lisaks antakse välja veel ajakirja Polar Record. Peale nende on linnas veel seitse nii briti kui rahvusvahelist polaarteemaga seotud asutust sh British Antarctic Survey, mis korraldab ekspeditsioone.
Meie foorumit külastas 48 inimest ja lisaks tuntud polaarteadlastele osales ka kuulsa polaaruurija Sir Ernest Shackletoni lapselaps Alexandra Shackleton.
3.septembril oli laevaseltskonnal au külastada Briti Kuninglikku Geograafia Seltsi, kus oli Robert Headlandi tellimusel meie jaoks välja pandud Bellingshauseniga seotud trükised. Tähelepanu äratas tema atlasest välja võetud üpris tühi Antarktika kaart, mille servades olid nööpnõela augud ja mida olevat kasutanud R. Scott oma lõunapooluse avastamise retke kavandamisel.
Katrin Savomägi
Cambridge polaarfoorumi korraldaja