Täna ajaloos 10.09: maailma keerulisim teaduskeskus alustas tööd

FOTO: Richard Juilliart/AFP/Scanpix

2008 – Genfis CERNis alustas tööd Suur Hadronite Põrguti.

Suur Hadronite Põrguti (ingl Large Hadron Collider, lühend LHC) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfi lähedal. Kiirendi paikneb keskmiselt 100 meetri sügavusel asuvas rõngakujulises umbes 27-kilomeetrise ümbermõõduga tunnelis. See on maailma suurim ja võimsaim kiirendi ning üks suuremaid ja kallimaid inimese loodud rajatisi. Selle peamine ülesanne on tuvastada ülisuure energiani kiirendatud laetud osakeste (prootonite ja raskete ioonide) kokkupõrkel tekkivaid senitundmatuid osakesi.

Kiirendi otsustati rajada 1994. aastal. Eesmärgiks seati lahenduste otsimine seni mõistatuseks jäänud füüsika ja kosmoloogia probleemidele, sealhulgas eelkõige standardmudeli ennustatud Higgsi bosoni olemasolu kindlaks tegemine. Viimane õnnestus 2012. aastal.

Ehitust alustati 1998. aastal ja põrguti lülitati esimest korda tööle 10. septembril 2008.

10. septembri sündmused Eestis:

1875 – Viljandis avas uksed Liivimaa Maagümnaasium.

1920 – registreeriti osaühing Estonia-Film.

1921 – Kadrioru lossis avati Eesti Kunstimuuseumi esimene näitus.

1936 – Ühistegevuskoda pidas oma esimese koosoleku, esimeheks valiti Aleksander Kask.

1972 – võitis Jüri Tarmak Müncheni olümpiamängudel esimese eestlasena kergejõustikus olümpiakulla, ületades ainsana kõrguse 2,23.

1975 – Tallinnas toimusid Georg Otsa matused.

1979 – Järlepas tõstis tromb laohoonelt katuse ja kandis selle umbes 140 meetri kaugusele. Inimohvreid ei olnud.

1985 – suri üks Eesti ajaloo suurematest teadlastest, tähefüüsik Ernst Öpik.

1991 – Eesti, Läti ja Leedu võeti Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmeks.

1993 – paavst Johannes Paulus II külastas Tallinna.

1998 – Tartu Linnavolikogu valis Andrus Ansipi Tartu linnapeaks.

2007 – avati Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž.

Ja maailmas:

1721 – Põhjasõda lõppes ametlikult Uusikaupunkis sõlmitud rahulepinguga.

1846 – USA vabrikant ja leiutaja Elias Howe sai õmblusmasina patendi.

1898 – itaalia anarhist Luigi Lucheni pussitas Genfis surnuks Austria keisrinna Elisabethi.

1919 – sõlmiti Saint-Germaini leping: lõppes Austria-Ungari keisririik, kes kaotas peaaegu kogu territooriumi ja tunnustas sellel loodud iseseisvaid riike.

1952 – Strasbourgis kogunes esimest korda Euroopa Söe- ja Teraseühenduse parlamentaarne kogu - Euroopa Parlamendi eelkäija.

1977 – Prantsusmaal viidi viimast korda täide surmanuhtlus. Marseille's raiuti giljotiiniga maha mõrvar Hamida Djandoubi pea.

2003 – Stockholmis tehti atentaat Rootsi välisministrile Anna Lindh'ile. Anna Lindh suri saadud vigastustesse järgmisel päeval.

2008 – Genfis CERNis alustas tööd Suur Hadronite Põrguti.

Populaarne

Tagasi üles