Antarktika 200 laevalogi: mis ühendab Tallinna ja Lissaboni?

Ühispilt Algarve saalis Lissaboni Geograafia Seltsis.

FOTO: Maris Pruuli

Admiral Bellingshausen pani eelmisel nädalavahetusel Lissabonis Euroopale punkti ning suundus Atlandi ookeanile. Mitte veel üle ookeani, vaid algatuseks Madeirale, kus sealsed merepäästjad ja aukonsul juba jahi tulekuks ettevalmistusi teevad.

Viimane peatus mandril oli väärikas ja meeleolukas nagu Portugali mereajalugu. Täname veel kord südamest Eesti saatkonda Lissabonis. Aitäh, suursaadik Ruth Lausma Luik ja Marit Maks, kes te me vastuvõtu nii meeldejäävalt korraldasite! Heiskasime reedel saabudes Cascais’i sadamas suure trikoloori, mis paistis kaugele ja juhatas me uued vahetusmehed ning rohked külalised laeva juurde.

Fernão de Magalhãesi vitraaž muuseumis

FOTO: Maris Pruuli

Laupäeval võttis meeskonna vastu Lissaboni Geograafia Seltsi (1875) president Luís Aires Barros vanas väärikas majas Lissaboni südalinnas. Vastuvõtt algas pidulikult Algarve saalis, mille seina ehib hiigelsuur maakaart, millele on kuldsete ja pimedas helendavate joontega kantud Portugali mereretked hallidest aegadest peale. Sel vanal kaardil puudus mõistagi Antarktika. Püüdsime seda valget laiku täita meenutades eelmisel päeval tähistatud Bellingshauseni sünniaastapäeva, mis juhuse tahtel langeb kokku Magalhãesi ajaloolise mereretke alguskuupäevaga. President pidas kõne ja sõna said ka meie suursaadik Ruth Lausma Luik ning merefüüsik Urmas Lips. Rääkisime mõne sõna me Jongert tüüpi laeva loost. Tehti ekskursioon ajaloolises hoones, kus üleval ka Magalhãesi näitus. Klubisaalis pakuti kokkutulnutele klaasike portveini. Kohal oli Portugali mereväe viitseadmiral Henrique Gouveia e Melo ning endine suursaadik ja Eesti sõber hr. Aristides Alegre Vieira Goncalves koos abikaasaga. Lisaks mitmeid eestlasi, kes Portugalis tööl või elupaiga leidnud. Ilus päev võeti saatkonna rahva ja meeskonnaga kokku vana mauri lossi mõõtu kohalikus restoranis Casa da Alentejo.

Pühapäeval oli Admiral Bellingshausenil avatud uste päev ja toredat rahvast käis rohkesti me elu uudistamas. Laevapere sai kaasa palju sooje soove ja hea tunde, et armsad inimesed me merereisil silma peal hoiavad.

Tahaksime lugejatega jagada mõningaid mõtteid Ruth Lausma Luige sõnavõtust, mis keskendus Portugali ja Eesti, kahe vana mereriigi ühisosadele.

Suursaadik tõi välja kolm punkti, mis seovad Tallinnat ja Lissaboni.

1. side kahe hansalinna vahel. Tallinn või siis toonane Reval oli Hansaliidu oluline sadamalinn, kuhu toodi laevatäite kaupa lissaboni soola. Lisaks kuivatatud puuvilju ja Madeira veini, mis siit edasi Venemaale liikusid. Portugali poole tagasi minnes võtsid laevad peale karusnahku, puitu, lina jms.

2. 13. sajandi lõpust alates on head mastipuud Portugali toodud Baltikumi aladelt. Tore on mõelda, kuidas maailma avastama ja näiteks Indiasse vürtse tooma sõitvatel karavellidel kinnitusid purjed Eesti põhjarannikul tuultes painduvaks ja vastupidavaks kasvanud mastimändidele.  

3. 15. sajandil heiskasid Portugali prints navigaator Henry ja Vasco da Gama Lissabonis purjed, et avastada uut maailma. Tallinn valitses sel ajal Soome lahte, kuid 19. sajandil tegid ilma just siitmailt pärit maadeavastajad, balti-saksa admiralid Fabian Gottlieb von Bellingshausen, kes avastas Antarktika ja Adam Johann von Krusenstern, kes oma ümberilmareisil külastas Brasiiliat ja Macaud.

Ehkki Euroopa erinevates otstes, seovad Portugali ja Eestit ühised väärtused. Kui elad mere ääres, siis ühel hetkel lihtsalt pole valikut, tuleb heisata purjed ja minna!

Maris Pruuli, «Admiral Bellingshauseni» pootsman

Populaarne

Tagasi üles