Austraalia hiidroomajate kadumine tõi kaasa liikide väljasuremise

Komodo varaanide hiiglaslikud sugulased valitsesid kunagi Austraalia toiduahelat.

FOTO: Caters News Agency/Scanpix

Austraalias jääajal tippkiskjatena tegutsenud hiiglaslike roomajate kadumine valmistas ette pinnase liikide massiliseks väljasuremiseks, väidab Queenslandi ülikooli teadlane.

Kui mujal maailmas domineerisid jääajal tippkiskjatena mõõkhambulised tiigrid, suured karud ja muud imetajad, siis Austraalias täitsid seda rolli Komodo varaanide hiiglaslikud sugulased, selgub Austraalia Selgroogsete Paleontoloogia Liidu kogunemisel avaldatud uurimusest.

Teadlaste sõnul tegi roomajatest kiskjate kadumine ruumi imetajate arvukuse kasvule ja päästis valla liikide massilise väljasuremise, mis tipnes eurooplaste saabumisega Punasele Mandrile 200 aastat tagasi.

«Austraalia maastikku muutnud põllumajanduse kasvu ja meiega sisse toodud kiskjate tõttu ei olnud põlistel liikidel võimalust kuhugi minna,» lausus Perthis asuva Lääne-Austraalia muuseumi paleontoloog Kenny Travouillon, kes ei olnud uuringuga seotud.

Uus nägemus Austraalia liikide arengust ja kadumisest sündis Queenslandi ülikooli teaduri Gilbert Price`i ja tema kolleegide süvenemisest viimase 15 aasta jooksul avastatud fossiilileidudesse.

Leiud näitavad, et Austraalia oli jääajal koduks palju suuremale ja mitmekesisemale roomajate populatsioonile kui varem tunnistatud.

Teiste seas elutsesid Punasel Mandril Komodo varaanide 200 kilogrammi raskused sugulased, kes olid kolm-neli korda raskemad tänapäeval elavatest liikidest. Samuti tegutsesid Austraalias pikajalgsed maal elutsevad krokodillid.

Price ja teised uurijad on leidnud ka seni avaldamata fossiile, mis tugevdavad oletust, et roomajatest kiskjad domineerisid kontinendil suurema osa viimasest 25 miljonist aastast umbes kuni 100 000 aasta taguse ajani.

«Me mõtleme dinosauruste ajale, rääkides roomajate nagu dinosauruste ja krokodillide domineerimiset,» lausus Nashville`i Venderbilti ülikooli paleontoloog Larisa DeSantis. «Seetõttu on põnev mõelda, et Austraalias domineerisid roomajatest kiskjad lähiajani.»

Travouilloni sõnul esitati idee Austraalias domineerinud roomajatest juba 1990. aastatel, kuid kaotas soosingu, kui uuringud keskendusid suurtele imetajatest kiskjatele. Kuid parem arusaamine Austraalias avastatud fosiilidest kinnitab, et «algselt olid maismaakiskjateks roomajad,» lausus Travouillon.

Enamik suurtest roomajatest koos ainsa maismaal elava karnivoorist kukkurlooma Thylacoleoga kadusid lõplikult umbes 40 000 aastat tagasi koos Austraalia muu megafaunaga. Arvatavasti oli loomade kadumise põhjuseks muutuv kliima.

Hiiglaslike kiskjate kadumine jättis ruumi väiksematele imetajatest kiskjatele nagu Tasmaania tiiger ja Tasmaania kukkurkurat. Price`i väitel lõid need muutused ökosüsteemi tasakaalust välja.

Tasmaania kukkurkurat.

FOTO: JASON REED / REUTERS / SCANPIX

Austraalia põlisloomade olukord muutus kehvemaks umbes 4000 aastat tagasi, mil inimesed tõid Austraaliasse dingod, kes olid saagi püüdmisel edukamad ning sõid välja Tasmaania tiigri ja kukkurkuradi.

Kõige suuremat kahju põhjustasid aga 200 aastat tagasi eurooplastega saabunud kassid ja punarebased, mis võtsid kukkurlastelt toidu käest.

Arvatakse, et dingode sissetulek oli Tasmaania tiigri ja kukkurkuradi kadumise põhjuseks, kuid kassid ja rebased hävitasid viimase 200 aasta jooksul kuni 30 loomaliiki.

«See moodustab 50 protsenti kogu globaalsest imetajate kadumisest selle aja vältel,» märkis Price, «mis oli täielik ökoloogiline katastroof.»

Teadlase sõnul sai aga kõik alguse jääajal elanud roomajate kadumisega. «Me näeme endiselt nende kadumise ökoloogilisi tagajärgi,» väidab Price.

Populaarne

Tagasi üles