Ootamatu vaatlus: Gruusias loendati herilaseviusid rohkem, kui neid teati üldse olevat

FOTO: Wikimedia Commons

Tartu Ülikooli doktorandil õnnestus Batumi linna lähedal osaleda linnuvaatluses, mille jooksul nähti üht linnuliiki rohkem kui neid üldse teati olevat, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi portaalis linnuvaatleja.ee.

Mitmete linnuliikide ränne jääb kergesti silma. Näiteks suuri hane- või sookureparvi märkame sügisel sageli, teravam silm suudab kerge vaevaga ka värvuliste parvi näha. Rännet on hea jälgida rannikul, sest sedamööda suunduvad paljud linnud lõunasse. Kuigi röövlinnud reeglina parvi ei moodusta, on siiski piirkondi, kus nad rände ajal koonduvad.

Üks selline asub Gruusias Batumis Musta mere rannikul. Kuna sealse mäestiku õhuvoolud ja pilvisus teevad mägede ületamise tülikaks, läbivad röövlinnud mäestiku Batumi lähistel, kus olud on märksa soodsamad. Sellised rändepudelikaelad on soodsad linnuloenduseks ja nii on ka Batumis kümmekond aastat vabatahtlikud – üks neist ka Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Triin Kaasiku (loe siit) – loendanud sügisel Venemaa Euroopa-osa, Fennoskandia ja Kasahstani pesitsusaladelt lõunasse suunduvaid röövlinde. Kokku läbib koridori aastas üle miljoni röövlinnu.

Kaheksa aastat kestnud loendustest saab teha usaldusväärseid järeldusi arvukaimate liikide kohta, kelleks on soo-loorkull (Circus pygargus), stepi-loorkull (Circus macrourus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), must-harksaba (Milvus migrans), herilaseviu (Pernis apivorus), kääbuskotkas (Hieraaetus pennatus), madukotkas (Circaetus gallicus) ja väike-konnakotkas (Clanga pomarina).

Kuigi must-harksaba ja madukotka arvukus on loendusandmetel oluliselt tõusnud, ei ole valdava osa liikide üldine arvukus märkimisväärselt muutunud – see lubab oletada, et üldiselt on asurkonnad stabiilsed. Siiski ilmnes kõigi liikide (välja arvatud stepi-loorkull) puhul, et vähemalt ühes vanusegrupis (kas vana- või noorlinnud) langes aastas arvukus kuni 10%. Näiteks soo-loorkulli ning kääbuskotka noor- ja vanalindude koguarvukuse trend näib stabiilsena, kuid noorlindude arv on oluliselt vähenemas. Nii on soo-loorkulli noorlinde viimase kaheksa aasta jooksul aastas vähemaks jäänud lausa 17%, kääbuskotkaid 10% ning see viitab probleemidele liigi pesitsusaladel. Kahjuks ei ole teada, mis võivad olla languse täpsemad põhjused.

Must-harksaba arvukuse tõusu põhjus võib olla rändekäitumise muutus – oluliselt on suurenenud Lähis-Ida prügilates talvituvate isendite arvukus ning see võimaldab lindudel oluliselt aega ja energiat säästa. Lisaks näitab ligi poole miljoni herilaseviu loendamine aastas olulist vajakajäämist senises liigi arvukushinnangus, sest Batumi rändekoridori läbis oluliselt rohkem (119–179%) vanalinde, kui seda võinuks eeldada seniste hinnangute põhjal.

Batumis tehtud röövlindude seire on hea näide, kuivõrd olulisi teadmisi võib saada hoolikalt planeeritud harrastusteaduse projektiga ja kui oluline on lisaks lindude üldarvukusele pöörata tähelepanu vanuse määramisele.

Vaatluste tulemusi kirjeldav teadusartikkel avaldati ajakirjas Ibis.

Tagasi üles