Teadlased usuvad, et on leidnud merevaigust ühe varasema lilli tolmeldanud putuka

Myanmaris maapõuest välja tulnud merevaigutükis peituv ürgne mardikas toitus lille õitest ning levitas seejärel õietolmu teistelegi õitele juba umbes 100 miljonit aastat tagasi.

Teadlased on aastaid arvanud, et putuktolmlemise areng pidi omal ajal andma õistaimede levikule tohutu tõuke. Geoloogilistest andmetest on teada, et selliste taimede plahvatuslik levimine toimus Kriidi ajastul, ehk siis vahemikus 145 kuni 66 miljonit aastat tagasi, kuid seni ei ole selle kohta leitud kuigi palju käegakatsutavaid tõendeid, kirjutab Science.

Nüüd aga on üks 2012. aastal Myanmari põhjaosas maa seest välja kaevatud merevaigu tükis säilinud putukas määratud ladinakeelse nimega Angimordella burmitina, kes on aga nüüdisaegsete mardikaliste sugulane. Enne hiljutist määramist olid teadlased pidanud seda merevaigutükki küllaltki tähtsusetuks. Lähemal vaatamisel ilmnes aga, et mardika kehakujugi viitab selgelt tolmlemisele – kumer keha ja piklik pea on täpselt sellised nagu tänapäevastel tolmeldajatel ja võimaldasid tõenäoselt ulatada sügavale lille sisse. Lisaks on olemas ka spetsiaalsed organid õietolmu kogumiseks ning tagatippu tuvastati ka putuka keha pinnalt õietolmu ennast.

Dateeringute kohaselt pidi mardikas elama ligikaudu 99 miljonit aastat tagasi. Kokku leiti putuka 4-millimeetrise keha pinnalt 62 õietolmu tera, mis näivad pärinevat tänapäeva puude ja puittaimede ürgsetelt sugulastelt.

Avastus lükkab ümber varasemad väited, mille kohaselt tekkis putuktolmlemine vaid 50 miljonit aastat tagasi. Nagu kirjutavad uuringu autorid, tekkis see tõenäoselt seekordsest dateeringust varemgi ning võib oodata, et uute tõendite valguses võib see dateering veelgi varasemaks nihkuda.

Uuring ilmus Ameerika Teaduste Akadeemia toimetistes.

Tagasi üles