Ida-Virumaalt leiti Eestis haruldane viikingiaegne sõlg

Ida-Virumaalt leitud haruldane viikingiaegne sõlg.

FOTO: BNS

Tänavu kevadel leiti Ida-Virumaalt terviklikult säilinud varaviikingiaegne sõlg, seni on Eestist välja tulnud vaid üks sarnane ehe. 

Ojamaa päritolu varaviikingiaegne karpsõlg avastati tänavu kevadel Ida-Virumaalt Varja külast. 

Arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles BNS-ile, et Varjast leitud pronksist karpsõlg on valatud ühes tükis. Sõlg on säilinud terviklikult, vaid ehte pealispind on saanud kahjustada. Kiudsoo hinnangul võib kahjustuste põhjuseks olla maaharimine. Sõlel puudub nõel, mis ilmselt oli valmistatud rauast.

Karpsõle tehniline teostus viitab Kiudsoo sõnul viikingiaja varasemale poolele. Ajastu kunstistiile uurinud Indrek Jetsi hinnangu kohaselt esindab sõle kaunistamisel kasutatud loomornament niinimetatud Broa stiili ning on dateeritav 8. sajandi lõppu ning 9. sajandisse. 

Sõlg leiti omaaegse märgala servast, kus viikingiajal asetses tõenäoliselt üksiktalu. Kiudsoo sõnul jääb Varja muinasaegse Askaelae kihelkonna kirdeossa ning see Purtse jõe ja tänapäevase Kohtla-Järve linna vahele jääb piirkond Eesti põhjarannikul paistab silma erakordselt rikkaliku leiumaterjali poolest. Piki Eesti põhjarannikut kulges ka idateeks nimetatud oluline viikingiaegne kaubatee. 

Kiudsoo avaldas arvamust, et Varjast leitud karpsõlg võis kuuluda ühele Ojamaal sündinud, kuid hiljem Virumaale elama asunud naisele. Ta põhjendas seda hüpoteesi asjaoluga, et Ojamaal kanti viikingiajal sarnast ehet massiliselt, kuid väljaspool saart seda eriti palju ei kohta. Kiudsoo tõi näiteks, et kui Ojamaalt on selliseid karpsõlgi leitud sadada kaupa, siis naabruses asuvalt Ölandi saarelt on teada vaid kümmekond leidu ning toona tähtsast keskusest ja kauplemiskohast Birkast vaid üks.

Läänemere idakaldalt leitud üksikuid karpsõlgi Kirde-Poolast, tänapäeva Kaliningradi oblastist, Kuramaalt ning ühest Väina äärsest matmispaigast. Soomest ja Loode-Venemaalt pole sarnaseid sõlgi leitud. Eestist on leitud vaid üks viikingiaegne karpsõlg

Varjast leitud pronksist karpsõlg on seega Eesti leiumaterjalis üliharuldane, lisaks on tegemist ühe ilusama viikingiaegse naisteehtega, mis Eesti aladelt on kunagi leitud,” ütles Kiudsoo. 

Erinevalt sõdalastele kuulunud esemetest on Skandinaavia päritolu naiste iluasju Eestist leitud vähe. Nii on seni Eestist leitud vaid üks viikingiaegne karpsõlg, kuid Lääne-Eestist Kasarist avastatud sõlge ei ole tänaseni muinsuskaitseametile üle antud. Samuti on see ehe vastupidiselt Varjale dateeritav juba viikingiaja hilisemasse perioodi.  

Kiudsoo lisas, et Matsalu lahe ümbrusest on leitud teisigi Ojamaal valmistatud naisteehteid. Näiteks Ullastest leiti omaaegselt  sadamakohalt ajavahemikul 550–600 valmistatud karpsõle eelkäija. Tegemist on kogu Läänemere idakalda leidude seas haruldase eksemplariga. 

Populaarne

Tagasi üles