ÜRO: kasvuhoonegaaside tase atmosfääris jõudis uue rekordini

FOTO: Maxim Šipenkov/EPA/Scanpix

Kliimamuutuse peapõhjustaja ehk kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kasvas 2018. aastal uue rekordini, teatas ÜRO esmaspäeval ning kutsus inimkonna tuleviku nimel kiiretele sammudele.

«Kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris ei näita hoolimata Pariisi kliimaleppega võetud kohustustest mingit aeglustumise märki, rääkimata langusest,» ütles ÜRO ilmaühenduse WMO juht Petteri Taalas avalduses.

WMO iga-aastase kasvuhoonegaaside bülletääni järgi oli CO2 kontsentratsioon 2018. aastal atmosfääris 407,8 miljondikku. Aasta varem oli see 405,5 miljondikku. Kasv oli pisut rohkem viimase aastakümne aastase kasvu keskmisest.

Kahe teise peamise kasvuhoonegaasi – metaani ja dilämmastikoksiidi – hulk suurenes 2018. aastal samuti rekordini, ütles WMO.

«Selle pikaajalise trendi jätkumine tähendab, et tulevad põlvkonnad peavad seisma silmitsi aina tõsisemate kliimamuutuse mõjudega, kaasa arvatud õhutemperatuuri tõus, äärmuslikumad ilmastikunähtused, veenappus, merevee taseme tõus ning segilöödud ökosüsteemid maal ja merel.»

Kasvuhoonegaaside hulga määravad peamiselt heitgaaside hulk, kuid kontsentratsiooni määraga mõõdetakse järelejäänud kogust pärast gaaside keerulist rännakut ookeanides ning atmo-, bio-, krüo- ja litosfääris.

Praegu võtavad ookeanid ja kõik Maa ökosüsteemid ehk biosfäär endasse umbes 25 protsenti kogu gaasiheitmest.

Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest, krüosfäär on see osa maailmast, mida katab jäätunud vesi.

ÜRO kliimamuutuse rühma IPCC sõnul peaks CO2 heide olema netonullis, kui riigid tahavad hoida Maa õhutemperatuuri soojenemise alla 1,5 kraadi Celsiuse järgi. Netonull tähendab, et atmosfääri paiskuv CO2 hulk peab vastama sellele hulgale, mis atmosfäärist välja võetakse, kas siis loodusliku imendumise või tehnoloogiliste uuendustega.

Tagasi üles