ÜRO kliimarekordite tuules: CO2-heitmete haripunktist pole veel märkigi

Väetisevabrik uusikaupunkis.

FOTO: Caro / Andreas Bastian / Scanpix

Maailm laseb mööda võimaluse vältida kliimakatastroofi, kui riigid fossiilkütuste põletamisest tingitud kasvuhoonegaaside heidet kohe praegu järsult ei vähenda, teatas ÜRO oma iga-aastases kasvuhoonegaaside aruandes.

ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP teatel peab heide vähenema iga aasta 7,6 protsenti kuni 2030. aastani, kui maailm tahab piirata õhutemperatuuri tõusu 1,5 kraadiga Celsiuse järgi.

Karm tegelikkus on, et heitmete kogus on viimasel aastakümnel hoopis iga aasta keskmiselt 1,5 protsenti kasvanud. Eelmisel aastal jõudis see rekordilise 55,3 miljoni tonni süsihappegaasi või võrdväärse kasvuhoonegaasi tasemele. Rekord püstitati kolm aastat pärast seda, kui 195 riiki panid allkirja Pariisi kliimaleppele.

Maailma meteoroloogiaühendus WMO teatas esmaspäeval, et kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris püstitas eelmisel aastal samuti rekordi.

Pariisi leppes lubasid riigid piirata õhutemperatuuri tõusu «kõvasti alla» 2 °C ning kui võimalik, siis turvalisema 1,5 °C-ga.

Selle saavutamiseks nõustusid nad vajadusega vähendada heitmeid ning töötada eelseisvatel aastakümnetel vähese süsinikuheitmega maailma suunas.

Samas leidis ÜRO, et isegi Pariisi lubadusi arvestades on maailm teel 3,2-kraadise temperatuuritõusu poole. Teadlased pelgavad, et selline tõus hakkaks ühiskondi lõhki rebima.

Isegi kui kõik riigid oma lubadused täidavad, siis 1,5-kraadise temperatuuritõusu «süsinikueelarve» - heitmekogus, mis me saame eesmärgi saavutamiseks veel õhku paisata – võib eelseisva aastakümne jooksul juba täis saada. ÜRO enda sõnul on hinnang sünge.

Kuigi rõhutatakse, et 1,5 °C siht on jätkuvalt saavutatav, siis tunnistab ta, et see nõuaks valdavalt nafta ja gaasi jõul käiva maailmamajanduse enneolematut ja koordineeritud ümbertegemist.

«Me oleme kasvuhoonegaaside heite piiramises ebaõnnestumas,» ütles UNEP-i tegevjuht Inger Andersen. «Kui me kiirelt nüüd ei tegutse ja globaalset heidet väga märkimisväärselt ei kärbi, siis laseme 1,5 °C sihi mööda.»

Tegevusetuse hind

Nüüdses, järjekorras kümnendas ÜRO kasvuhoonegaaside aruandes antakse ülevaade ka valitsuste tegevusetuse hinnast viimase aastakümne jooksul.

Kui kliima soojenemise vastu oleks hakatud tegutsema juba 2010. aastal, kohe pärast debatti uut elu puhunud Kopenhaageni tippkohtumist, siis oleksid riigid pidanud 2 C sihi täitmiseks kärpima heidet aastas vaid 0,7 protsenti ja 1,5 C puhul 3,3 protsenti.

«Tänasesse seisu on meid toonud kümme aastat kliimaasjade edasilükkamist,» ütles Andersen. 

Aruandes toodi välja suurtele kasvuhoonegaaside emiteerijatele saadaolevad võimalused viia oma majandused kooskõlla Pariisi eesmärkidega.

Kuigi nõuanded riigiti erinevad, siis on neid ühendav joon selge: loobuge söest täielikult, kärpige märkimisväärselt nafta ja gaasi kasutamist ning ehitage kõvasti taastuvenergiaallikaid.

Lubaduste täitmisest mahajäävate riikide seas toodi eriti välja G20 riigid. Kuigi nad toodavad 78 protsenti kogu heitmemahust, siis netonulli jõudmise plaani on esitanud neist vaid 15.

Lisaks teavitas USA valitsus novembris ÜRO-d, et USA läheb Pariisi leppest minema, suurendab fossiilkütuste põletamist ja hakkab doteerima elektrijaamadest tuleva CO2 heitme püüdmist ja talletamist.

Kokkuvõttes peavad riigid viiekordistama oma panuse kliima soojenemise vastasesse võitlusesse, kui nad tahavad piirata soojenemise 1,5°Cga.

«Haripunktist märki pole»

Eelmisel aastal hoiatas maailma juhtivaks kliimateadlaste ühenduseks peetav valitsustevaheline kliimapaneel IPCC, et 1,5 C-st kaugemale minek teeb kuumalained, supertormid ja suured üleujutused sagedasemaks, võimsamaks ja suuremaks.

Isegi praegu, mil maailma õhutemperatuur on suurenenud vaid 1 °C, ennustatakse, et 2019. aasta tuleb inimajaloo lõikes kuumuselt teisele kohale. Praegusest õhusooja tõusust tingituna on tänavu sagenenud nii surmavad metsatulekahjud kui ka tsüklonid.

Ja kuigi riike muudkui ärgitatakse kiiremini tegutsema, näitavad projektsioonid, et maailma energiavajadus lähiaastatel vaid kasvab. ÜRO ise tunnistas teisipäeval, et «Pole märkigi, et kasvuhoonegaaside heide jõuab järgmisel mõnel aastal haripunkti.»

See pöördepunkt oleks pidanud tulema aastaid tagasi, ütles Alden Mayer, kes juhib Mures Teadlaste Ühingut.

«Meil pole aeg otsa saamas. Aeg on juba otsas,» lausus ta AFP-le.

Aruande järgi peab heide vähenema 2030. aastaks 55 protsenti, kui riigid tahavad 1,5 C kursil püsida. See oleks enneolematu langus ajal, mil riikide majandused muudkui kasvavad.

John Ferguson, kes juhib The Economist Intelligence Unitis riikide analüüse, ei usu, et riigid võtavad nõutud kärped ette õigeaegselt.

«On olemas heitmelõhe, kuid ka lõhe retoorika ja tegude vahel. Ning see lõhe selgitab, miks olen pessimistlik, et me 1,5 °C-ga ei piirdu.»

Tagasi üles