Hiina kavandab uusi söeelektrijaamu ja kärbib rööpselt taastuvenergiat

Kivisöe-elektrijaam Hiinas Shanxi provintsis.

FOTO: Sam McNeil/AP/Scanpix

Ajal, mil maailma liidrid arutavad Hispaanias globaalse soojenemise pidurdamist, langeb rambivalgus maailmas enim kasvuhoonegaase õhku paiskavale Hiinale.

Hiina põletab aastas umbes poole maailmas kasutatud söest. Aastatel 2000–2018 riigi süsinikuheide peaaegu kolmekordistus ning nüüd on see kõikide riikide aastakogusest umbes 30 protsenti.

Samas on Hiina ka põhiturg päikesepaneelidele, tuuleturbiinidele ja elektrisõidukitele. Lisaks toodab ta umbes kaks kolmandikku maailmas tööle pandavatest päikesepaneelidest.

«Oleme tunnistajaks mitmetele vasturääkivustele Hiina energiaarengus,» ütles Kevin Tu, kes töötab Columbia ülikoolile kuuluvas Center on Global Energy Policys. «Ta on maailmas (ühtaegu) suurim söeturg ja suurim puhta energia turg.»

Vasturääkivus on võimalik Hiina tohutu energianõudluse tõttu.

Kuid ajal, mil Hiina majandus on pidurdumas viimase veerandsajandi aeglaseimaks – umbes 6-protsendise kasvu juurde – näitab riiklik statistika, et poliitikategijad on suurendamas toetust söele ja rasketööstusele. Mõlemad moodustavad Hiina energiasüsteemi ja majanduse selgroo. Rööpselt vähendavad poliitikategijad aga toetusi taastuvenergiale.

Seekord Madridis toimuval iga-aastasel ÜRO kliimatippkohtumisel annavad riikide esindajad viimase lihvi 2015. aasta Pariisi kliimaleppe eeskirjadele. Lepe seadis eesmärgiks piirata Maa soojenemine tasemele, mis jääb tööstuseelse tasemega võrreldes 1,5–2 kraadi vahele. Riigid saavad ise otsustada, kuidas nad sinnani jõuavad.

Hiina oli varem lubanud tõsta taastuvenergia osakaalu oma energiaallikate segus 20 protsendile. Arv hõlmab nii tuuma- kui hüdroelektrijaamu. Kliimaeksperdid on laias laastus ühel meelel, et Pariisi leppes lubatud sihtidest ei piisa eesmärgini jõudmiseks ning riigi peavad järgmisel aastal välja käima ambitsioonikamad sihid.

Samas on hääbumas lootus, et Hiina lubab teha praegusest enamat.

Teistega ühte jalga ei käi

Hiljutised uudised ja satelliitpildid viitavad, et Hiina ehitab või kavatseb ehitada uusi söeelektrijaamu kogumahuga 148 gigavatti. See on peaaegu sama palju elektrit kui eelseisval järgmisel paaril aastal kogu Euroopa Liidu söeelektri maht, ütleb USA vabaühendus Global Energy Monitori analüüs.

Samal ajal vähenesid investeeringud Hiina taastuvenergiasse 2019. aasta esimeses pooles eelmise aasta sama perioodiga võrreldes pea 40 protsenti, näitavad ühenduse Bloomberg New Energy Finance andmed. Hiina valitsus kärpis oluliselt päikeseenergia toetusi.

Eelmisel nädalal teatas Hiina keskkonna ja ökoloogia aseminister ajakirjanikele, et mittefossiilsed kütused moodustavad Hiina energiast juba 14,3 protsenti. Ta ei vihjanud, et Hiina kehtestab endale peatselt uued sihid.

Seisame jätkuvalt silmitsi meie majanduse arendamise, inimeste elatuse parandamise väljakutsetega,» lausus Zhao Yingmin.

Kuna Hiina majandus kasvab kiirelt, siis oli Hiina energiavajaduse järsk tõus vältimatu. Ainus küsimus oli, kas riik suudab tagada vajadusest taastuvenergiaga ulatuses, millest piisaks heitmehulga kasvu pidurdamiseks.

Paljud vaatlejad olid lootusrikkad, kui Hiina süsinikuheide 2014.–2016. aastal vähenes. Kuid riigi taastunud huvi söe vastu valmistas neile pettumuse.

«Nüüd on tunne, et juhiks olemise asemel on Hiina nüüd see, kes teistega ühte jalga ei käi,» ütles Lauri Myllyvirta, kes on Helsingis asuva uurimiskeskuse CREA juht. Võrdluseks tõi ta välja, et mitu arenenud riiki, kaasa arvatud Saksamaa, Lõuna-Korea ja USA vähendavad söe osakaalu oma elektritoodangus.

Ajutine paus

Pärast kaks aastakümmet kestnud järsku kasvu jäi Hiina heitmekogus 2013. aastal samale tasemele ning 2015.–2016. aastal pisut vähenes, näitavad kasvuhoonegaase jälgiva Global Carbon Budgeti andmed. Languse taga oli Hiina liidrite «sõda saaste vastu», mille raames peatati kümnete kavandatud söeelektrijaamade ehitus.

Samal ajal nõudis valitsus paljude olemasolevate söeelektrijaamade haldajatelt, et nad paigutaksid rajatistesse tehnika, mis võtaks suitsust välja vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi ja muud kahjulikud ained. Nüüd on sellised seadmed umbes 80 protsendil söeelektrijaamadest, ütles Alvin Lin mittetulundusühingust Natural Resources Defense Council.

Kuid Hiina süsinikuheide on viimase kolme aasta jooksul hakanud taas tõusma, näitavad Global Carbon Budgeti andmed.

Peking lõdvendas rasketööstuse keskkonnanõudeid, osaliselt põhjusel, et tasandada majanduse teiste osade kasvu aeglustumist.

Lisaks tõusis järsult uute söeelektrijaamade ehitamise lubade arv, kuid keskvõim andis selle õiguse ajutiselt üle kohalikele omavalitsustele. Nemad aga peavad ehitusprojekte ja söetööstust tõukeks oma kohalikule majandusele ja maksubaasile, ütles Ted Nace, kes juhib Global Energy Monitori.

«See on nagu boa oleks kaelkirjaku alla neelanud ja me nüüd vaatame, kuidas see mügar läbi süsteemi liigub,» lausus Nace. Hiinas võtab uue elektrijaama ehitamine aega umbes kolm aastat.

Maailm on juba soojenenud 1 °C võrra. Kõik valitsustevahelise kliimamuutuste rühma IPCC mudelid, mis piiraksid soojenemise 1,5 °C-ga, näevad ette söest elektri tootmise olulist vähenemist.

Nendes püüdlustest toetuvad teised riigid Hiinale, et tema tootjad hoiaksid päikesepaneelide, tuuleturbiinide ja liitiumioonakude hinnad taskukohased.

«Hiinaga on tõesti segased lood. Ühelt poolt on tema heitmekogus viimase kahe aastakümne jooksul kasvanud kiirelt,» ütles energeetikaekspert Jonas Nahm Johns Hopkinsi ülikoolist.

«Teisalt on ta näidanud, et suudab töötlevas tööstuses uuendada ning teha uued energiatehnoloogiad kättesaadavaks suures koguses, kiiremini ja odavamalt.»

Populaarne

Tagasi üles