Puust ja punaseks: miks on Madriidi kliimakohtumine oluline?

Päikesepaneelid Hiinas Shanxi provintsis.

FOTO: Sam McNeil/AP/Scanpix

Kliimateemadel kätt pulsil hoidvate inimeste jaoks on selge, et kliima-tippkohtumisi toimub iga natukese aja tagant. Madriidis täna alanud kohtumisel on panused aga suuremad kui kunagi varem.

Põhjus, miks panused nii suured on, seisneb aina suurenemas lõhes kliimakatastroofi ära hoidmiseks vajalike eesmärkide ja reaalselt saavutatud süsinikuheitmete vähendamise vahel. Kuigi suures osas hakatakse arutama tehniliste küsimuste üle, on just need tehnilised küsimused olulised – pea kõik riigid on praeguseks deklareerinud, et sihivad märkimisväärseid kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisi, nüüd on küsimus selles, kuidas seda ka reaalselt saavutada.

Nagu ÜRO avaldatud Emissions Gap Reportis seisab, on 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamine aina ebarealistlikum, kuigi veel mitte päris võimatu. Seetõttu on ka lähiaastatel langetatavad otsused aina olulisemad.

* - GtCO2e tähistab gigatonni süsihappegaasi ekvivalenti

FOTO: © GRAPHIC NEWS

Kuivõrd aeg, mil kliimakriisi lahendamiseks on juba lootusetult hilja, ongi seekordse konverentsi hüüdlauseks «Time for Action Is Now» ehk siis aeg tegutseda on nüüd. Tegutsemine tähendab aga reaalsete ja saavutatavate meetmete paika saamist. Üks kesksetest küsimustest on, kuidas korraldada uut CO2 kvootidega kauplemise süsteemi nii, et teatud riikidel nagu Brasiilial ei tekiks oma kvootide topelt müümise võimalust.

2020. aastal Šotimaal Glasgows toimuval kliimakohtumisel oodatakse riikidelt ka oma kliimaneutraalsuse saavutamise meetmete uuendamist ning nendegi uuenduste saavutamises on oluline roll just praegu Madriidis toimuvatel läbirääkimistel.

Kuigi paljude riikide, muu hulgas ka Eesti jaoks on tegemist võrdlemisi rahuliku eesmärgipärase tegevusega, on Vaikse ookeani saareriigid juba praegu teatanud, et nende jaoks on tegemist võitlusega elu ja surma peale, mistõttu on ka ookeanid konverentsil eri tähelepanu all.

Ponnistustest ja muutuste pakilisusest hoolimata on kõnelused avanenud küllaltki süngetes toonides. See on avaldunud nii ÜRO peasekretär Antonio Guterrese kõnes kui ka väikesaari esindava alliansi AOISIS saadik Lois Young, kes väljendas olukorrast rääkides nördimust maailma suurriikide suutmatuse üle olukorraga adekvaatselt silmitsi seista.

«Kliimaeriolukorra tingimustes on [lubadustest] taandumine ja tegevusetus võrdne ökotsiidiga. Sellises tegevuses peegeldub täielik läbikukkumine kõige haavatavamate kaitsmise lubadustes,» ütles Young.

Samasuguses toonis esines ka Guterres, kelle sõnutsi ei ole punkt, kust enam tagasi pöörata ei saa, enam ammugi horisondi taga, vaid aina lähemal.

Märkimisväärne on ka konverentsi ümber koonduv geopoliitiline konjunktuur – hiljuti andis USA ametlikult käiku väljaastumise Pariisi kliimaleppest, millest president Trump küll aga juba õige pea pärast ametisse astumist teatanud oli. See on aga omakorda lähendanud Euroopat ja Hiinat, kellest esimene on uue Komisjoni juhtimisel tõstnud kliima- ja keskkonnateemad prioriteediks number üks, teine aga rajab aina uusi söe-elektrijaamu ja lisaks sellele asunud ka taastuvenergiat kärpima. Euroopa on aga samal ajal teel esimese kõigile liikmesriikidele kehtiva kliimaseaduse loomise suunas.

Tagasi üles