Suur rahasüst – Euroopa Kosmoseagentuur saab raha rohkemgi kui küsis

FOTO: Nasa/zumapress.com/Scanpix

Pea kõik Euroopa Kosmoseagentuuri plaanitavad projektid said lisarahastust ning kogu agentuuri eelarvet ootab eelseisva kolme aasta jooksul viimase 25 aasta suurim hüpe.

«Näete enda ees õnnelikku peadirektorit,» teatas Hispaanias Sevillas toimunud pressikonverentsil ESA juht Jan Wörner. Õnnelik olemiseks oli tal loomulikult ka põhjust, sest mitu päeva kestnud kõneluste tagajärjel oli just langetatud otsus, et lisaraha saavad nii juba praegu orbiidil töötavad observatooriumid, mille abil saab uurida nii röntgenkiirgust kui ka gravitatsioonilaineid; missioonid Uraani ja Neptuuni uurimiseks; Marsilt proovide tagasi Maale toomise ühismissioon USAga ja ka korduvalt kasutatav astronautide kosmosesse ja tagasi transportimise rakett.

Jan Wörner.

FOTO: Focke Strangmann/EPA/Scanpix

Nagu kirjutab Science, on eelarve rahastamise taotlemine ESA juhtide jaoks iga-aastane keeruline protsess, kust lahkutakse tihtipeale pigem kärpesõnumitega. Seekordsed head uudised on selles mõttes pigem erand.

Kokku sai ESA oma programmide läbiviimiseks järgmiseks kolmeks aastaks 12,5 miljardit eurot, mis on 2016. aastal saadust koguni 20 protsenti rohkem. «See oli üllatus, koguni rohkem kui algselt palusime, ja see on väga hea sõnum,» tõdes Wörner.

Kuna agentuuri rahastus on viimastel aastatel pigem stagneerunud, ei ole tehtud ka märkimisväärseid uusi kosmosemissioone. Lisarahastus tõotab tuua olulisi edusamme. Näiteks nihkub aastasse 2034 planeeritud laserinterferomeetria-satelliidi LISA valmimine nüüd varasemaks.

Lisaks sai suure rahasüsti ESA kaugseire programm. Saadud 1,81 miljardit eurot on koguni 29 protsenti enam kui küsiti, kuigi pressikonverentsil kõnelenud kaugseireprogrammi juhi Josef Aschbacheri kinnitusel on agentuuril olemas «väga selge nimekiri sellest, kuidas raha kasutatakse». Muu hulgas kulub osa rahast võimsamate atmosfääri CO2-sisaldust mõõtvate satelliitide loomiseks, mis peaks võimaldama hinnata paremini inimtekkelise ja loodusliku CO2 vahekorda.

Kosmoseuuringute vallas on peamiseks sihiks Kuu ja Marss, aga ka Rahvusvahelise Kosmosejaama aastani 2030 töös hoidmine. Tulevane Kuu-missioon on seejuures esimene konkreetne samm nn Kuu-küla ehk praegu veel vaid idee tasemel eksisteeriva esimese Kuu-baasi loomiseks.

Populaarne

Tagasi üles