Teaduse rahastamine sai mullu madalpunktist üle

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Margus Ansu / Postimees / Scanpix

Eestis kulutati 2018. aastal teadus- ja arendustegevusele 365,6 miljonit eurot, mida on viiendiku võrra enam kui aasta varem.

Teadus- ja arendustegevuse kulude kasv oli mõneti ootuspärane, kuna 2017. aastal algas uus tõukefondide rahastamise ajavahemik ja selle mõju oli tunda ka eelmisel aastal, teatas statistikaamet.

Samas tõdeb amet, et praeguse kasvutempo juures jääb ilmselt kättesaamatuks eesmärk suurendada teadus- ja arendustegevuse kulude osatähtsust 2020. aastaks 3 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Kuigi rahastuse mõnetine tõus on näha, ollakse Teadusleppes sihiks seatud 1 protsendi SKT nõudest jätkuvalt kaugel. Teadusagentuuri avaldatud andmetest ilmneb, et kokku moodustab teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest SKTst praegu vaid 0,6 protsenti. Tõsi, võrreldes 2017. ja 2018. aastaga on siiski märgata arengut – tunamullu oli see näitaja 0,51 protsenti ning aasta enne seda oli ka rahastamise madalpunkt (0,47 protsenti).

Enim suurenesid kulud kõrghariduses, kus kasv oli eelnenud aastaga võrreldes 35 protsenti. Suurenes ka ettevõtlussektori panus teadus- ja arendustegevusse. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulud kokku olid 155 miljonit eurot, mida on eelnenud aastaga võrreldes 8 protsenti rohkem.

Peamine kulude kasvataja oli suurenenud investeeringute maht, mis suurenes kokku 46 protsenti, seda märkimisväärselt nii kõrgharidus- kui ka riigisektoris. Ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris investeeringud aga vähenesid.

Tööjõukulud moodustavad teadus- ja arendustegevuse kuludest enam kui poole ning need suurenesid eelnenud aastaga võrreldes 13 protsenti. Erand oli aga riigisektor, kus tööjõukulud vähenesid 8 protsendi võrra.

Riigieelarvest rahastati mullu 43 protsenti teadus- ja arendustegevuse kulutustest. Kulutuste kogusumma oli 156 miljonit eurot. Riigi rahade hulka arvestatakse aga ka riigieelarve kaudu välja makstavad Euroopa Liidu toetused. Riigieelarve eraldistest läks aga suurem osa 70 protsenti riigieelarve eraldistest kõrgharidusele.

Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeks väljendab kulutuste suhet SKPsse. Eestis oli selle indeksi väärtus 2018. aastal 1,4. Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti esialgsete andmete põhjal pingereas 13. kohal. Võrreldes 2017. aastaga on Eesti positsioon kahe koha võrra parem.

Populaarne

Tagasi üles