Täna ajaloos 10.12: jagati välja esimesed Nobeli auhinnad

Nobel preemiad.

FOTO: Jonathan Nackstrand / AFP / Scanpix

Viis aastat pärast kuulsa keemiku siit ilmast lahkumist jagati välja ajaloo esimesed Nobeli preemiad.

Oma rikkusele pani Alfred Nobel aluse ennekõike erinevate lõhkeainete leiutajana. Tema esimene laiemasse tootmisesse läinud leiutis oli tänaseni lõhkeainetes kasutatav nitroglütseriin, mille ta leiutas vaid 29-aastaselt ning tema kuulsaimaks leiutiseks peetakse laialdaselt dünamiiti, mille võimsus sai selgeks 1866. aastal Saksamaal korraldatud katsetel.

Kui Alfred Nobeli vend Ludvig 1888. aastal suri, pidas üks prantsuse ajaleht teda ekslikult dünamiidi leiutajaks ja mõistis ta tapmist hõlbustava ainega tegelemise eest hukka. Väidetavalt pani artikkel Alfred Nobeli mõtlema selle peale, et jätta endast maailmale parem mälestus. Talle valmistas meelehärmi, et tema elutööd seostati tapmisega. Dünamiiti müüs ta küll eelkõige tööstusliku lõhkamise tarbeks, kuid tema leiutatud ballistiiti kasutati üksnes tulirelvades. Ta ise arvas, et aitas oma leiutistega kaasa rahule maailmas, uskudes, et kui relvad muutuvad liiga tõhusaks, ei julge keegi enam sõda alustada. Rahu oli talle väga oluline teema, seetõttu asutas ta ka rahuauhinna.

Esimesed nobelistid olid füüsik ja röntgenkiirguse avastaja Wilhelm Röntgen, keemik ja keemilise termodünaamika arendaja Jacobus van ’t Hoff. Kirjanduspreemia sai luuletaja Sully Poudhomme. Meditsiini preemia sai saksa füsioloog ja mikrobioloog Emil von Behring ning rahupreemiat jagasid  šveitslane, Punase Risti asutaja Jean Henri Dunant ja prantsuse patsifist Frederic Passy.

10. detsembri sündmused Eestis:

1868 – Tallinnas toimus Balti Raudtee Seltsi asutamiskoosolek, kus esimeheks valiti Eestimaa rüütelkonna peamees Alexander von Pahlen ja peaaktsionärideks said Eestimaa mõisnikud ja Tallinna kaupmehed.

1885 – Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa luteri usu talurahvakoolid ja õpetajate seminarid allusid nüüdsest Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumile.

1939 – sündis kunstiteadlane Jaak Kangilaski

1950 – Rootsis asutati Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

1989 – toimusid Eesti NSV kohalike rahvasaadikute nõukogude valimised. Need olid esimesed mitmekandidaadilised kohalikud valimised sõjajärgses Eestis. Rahvasaadikute nõukogud nimetati hiljem ümber volikogudeks.

Ja maailmas:

1508 – loodi Veneetsia-vastane Cambrai liiga.

1520 – Martin Luther põletas Wittenbergi Elsteri värava ees tema vastu suunatud bulla.

1798 – Esimese koalitsiooni sõda: Torinos kuulutati välja Piemonte vabariik – Piemonte vürstiriigi territooriumil moodustatud Prantsusmaa tütarvabariik.

1845 – šoti leiutaja Robert William Thomson patentis täiskummirehvid.

1896 – suri Rootsi keemik ja leiutaja Alfred Nobel

1898 – sõlmiti Hispaania-USA sõja lõpetanud Pariisi leping. USa sai oma valdusesse Kuuba, Puerto Rico, Guami ja Filipiinid, kuid pidi vastutasuks maksma Hispaaniale 20 miljonit dollarit.

1901 – anti välja esimesed Nobeli auhinnad.

1948 – ÜRO Peaassambleel võeti vastu Inimõiguste ülddeklaratsioon.

1963 – Sansibar ja Pemba iseseisvusid Suurbritanniast.

Populaarne

Tagasi üles