Otse ⟩ Von der Leyeni roheline plaan: kliimaneutraalsus aastaks 2050, õiglaseks üleminekuks 100 miljardit (10)

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Foto: Zheng Huansong / imago / Xinhua / Scanpix

Euroopa tõusvatest kliima-ambitsioonidest loodetakse tõuget ummikusse jooksnud Madriidi kliimakõnelustele.

Tänasel Europarlamendi kohtumisel kuulutas uus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen avalikult välja oma uue rohelise ülemineku kava. Teisipäeval The Guardianis avaldatud artiklis selgitas von der Leyen, et teadusuuringute põhjal on selge, et viivitamiseks rohkem aega ei ole ja et Euroopa siht saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks kontinendiks on selgelt paigas.

Von der Leyeni plaanide keskmes on Euroopa otsustanud liikuda mööda teed, mis viiks kliimaneutraalsuseni juba aastaks 2030 ning võimaldaks «meid kõiki päästa».

«Peame olema väga ambitsioonikad seal, kus võimalik, aga samas ka realistlikud,» ütles von der Leyen ning tõi välja, et eesmärki on toetanud ka 44 suurinvestorit koguväärtusega 66 miljardit eurot, kes loodavad saada siit selge tõuke uute innovatiivsete tehnoloogiate lahendamiseks.

Rohelise leppe osaks on ka juba tuleval aastal käivitatav ka õiglase ülemineku mehhanism, mille eesmärgiks on 100 miljardi euro suuruses investeeringuid järgneva 7 aasta jooksul. Panustama peaksid sellesse nii avalik kui ka erasektor ning võimendust pakkuma Euroopa Investeerimispank.

Rohelise leppe nurgakivi pannakse paika juba 2020. aastal.

Von der Leyeni avaldusele vastanud fraktsioonide juhid avaldasid sellele üldiselt toetust, tuues siiski välja kõigile fraktsioonidele omaseid muresid. Rahvapartei tõi näiteks välja, et ilma tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse sektoritega koostööd tegemata ei ole üleminek võimalik, Renew Europe (eelmise nimega ALDE) tõi välja majanduse ja ettevõtluse olulisuse ning sotsiaaldemokraadid tööturu ja sotsiaalse õigluse küsimused.

Euroopa keskkonna- ja kliimasihtide uuendamise ajastus on oluline, kuna langeb täpselt kokku Madriidis toimuvate ja juba peaaegu algusest peale ummikus seisnud kliimakõneluste etapiga, kus riigijuhid peaksid juba konkreetsete lubadustega välja tulema. Vaatlejad on väljendanud lootust, et Euroopa väljendatav selge sõnum toob ka kõnelustel kaasa kaua oodatud läbimurde.

Hetkel on kliimakõneluste peamisteks valuküsimusteks uue süsinikuheidetega kaubitsemise süsteemi üksikasjad, aga ka kliimamuutustega kaasnevate kadude ja kahjude ning nende hüvitamise süsteemid, mis on löönud lõhe jõukamate maade ja riikide nagu Brasiilia, Saudi Araabia, Hiina ja India vahele.

«Sellel teadaandel võib olla paljudele teistele riikidele üles raputav mõju, mis suunaks neid ka kliimamuutuste ohjeldamises edusamme astuma,» kommenteeris von der Leyeni avalduse potentsiaalset mõju World Resources Institute’i kliimadirektor David Waskow.

Euroopa selge seisukoha väljendamine on oluline, kuna tegemist on kõigi Pariisi leppe osapoolte seas üks suuremaid majandusjõude.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles