Valitsus kinnitas riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030

Öördi raba. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Valitsus kinnitas neljapäeval riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ning esitab selle hindamiseks Euroopa Komisjonile.

«Eesti on juba toetanud Euroopa Liidu eesmärki saada aastaks 2050 kliimaneutraalseks. Meie plaan kasvuhoonegaaside vähendamiseks aastaks 2030 on juba samuti ambitsioonikas ja nõuab erinevate osapoolte pingutusi, et selle edukalt ellu viiksime,» ütles peaminister Jüri Ratas pressiteates ja lisas, et Eesti majandust ootab ees rohepööre.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis, et plaani ambitsioonikust kinnitab ka esmane Euroopa Komisjoni hinnang, mis asetas Eesti kava võrreldes teiste riikidega taastuvenergia osas esiviisikusse.

Kava peamine eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult täpset infot selle kohta, milliste tegevustega kavatseb Eesti saavutada enda energia- ning kliimapoliitika eesmärgid.

Aasa sõnul tähendab kava peamiselt energiatootmise muutmist rohelisemaks, kasvuhoonegaaside vähendamist, panustamist energiatõhususse erinevates sektorites, võrkude kadude vähendamist, hoonete muutmist energiatõhusamaks ja transpordis alternatiivsete kütuste kasutusele võtmist. «Sisuliselt on kaetud kõik meie elulised tegevused ja vajadused: toit, soojus, valgus, elukoht, transport, jäätmed, mets, aga ka innovatsioon ja haridus,» rääkis Aas.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on kliimapoliitikast saanud meie elu lahutamatu osa, millega tuleb arvestada. «Kliimaneutraalsuse poole liikudes peame pöörama tähelepanu ka sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele. Ometi ei saa kasvuhoonegaase vaadata ainult kui suurt probleemi, vaid võimalust, mis innustab tegelema tehnoloogiate arendamise ja uute keskkonnasõbralike lahenduste leidmisega,» märkis ta.

Aasa sõnul on riik juba astunud reaalseid samme, et saavutada eesmärgid nii aastaks 2030 kui 2050. «Viisime läbi uuringu kliimaneutraalsuse saavutamise vajadusest ja tegevustest, oleme otsustanud Eesti raudteevõrgu elektrifitseerida ja hankida uue radari tuuleparkidele, liigume edasi meretuuleparkidega ja nii edasi,» lisas minister.

Lisaks tõi Aas välja, et puhtama majanduse poole liikumine tähendab väga suuri investeeringuid, kokku on vaja 2050. aastani hinnanguliselt 17 miljardit eurot, sellest 4-5 miljardit järgmise 10 aasta jooksul.

«Kindlasti saame raha roheinvesteeringuteks Euroopa Liidust, panustab ka erasektor, kuid fakt on see, et surve riigieelarvele kasvab. Seega olen teinud Euroopa Liidu energeetikaministritele ettepaneku, et riigid nagu Eesti, kel on väike võlakoormus, võiks leevendada roheinvesteeringute eelarvenõudeid,» lausus Aas.

Populaarne

Tagasi üles