iDeal kampaania

Linnade kasv tuhandeid aastaid tagasi tõi kaasa leetrite plahvatusliku leviku

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Stocktrek Images/Scanpix

Inimest läbi aegade kimbutanud ohtliku viiruse hüppelauaks oli linnade kriitilisest piirist suuremaks kasvamine umbes 2500 aasta eest, selgub teadusuuringust.

Leetrid hakkasid laiemalt levima ligikaudu 2400 aasta eest, leiavad viiruse genoomi uurinud teadlased. Ühe kõige nakkavama inimesi ohustava haiguse pealetungi saab seostada tõenäoliselt rahvastiku ja eeskätt linnade kasvuga, kirjutab ERR Novaator.

Saksamaal asuva Robert Kochi instituudi teadlased eesotsas Sebastien Calvignac-Spenceriga sattusid hiljuti Berliini meditsiiniajaloo muuseumi keldris klaaspurgi peale. Purgis konserveeriti 1912. aastal leetrite põdemise järel kopsupõletikku surnud kaheaastase tüdruku kopse. Tänu formaliinile oli nende rakkudes leiduv pärilikkusaine säilinud piisavalt hästi, et RNA molekulid muutusid nende kokkulappimise järel järjestamiskõlbulikuks.

Kõigi nelja leetrigenoomi ja veise katku põhjustava viiruse võrdlemisel selgus, et viirused lahknesid ligikaudu 2345 aasta eest.

Kuidas geeniuuring viiruse ajaloo üksikasju näitas, loe lähemalt ERR Novaatorist.

Populaarne

Tagasi üles