Leht: Austraalia riiklik raport prognoosis hävitavaid põlenguid juba 11 aastat tagasi (5)

Kuigi kogu maailm on pööranud oma pilgu Austraalia tohututele maastikupõlengutele, on riigijuhid korduvalt katastroofi ulatust pisendanud. Näiteks tõdes asepeaminister Michael McCormack novembrikuus ABC raadiojaamaga rääkides, et maastikupõlenguid on Austraalias olnud aegade algusest ning et «rohelised» pingutavad oma «valgustatud pealinlikud vahutamisega» lihtsalt üle.

Samas on tõsiasi, et riigi ajaloo ulatuslikematele põlengutele eelnenud 2019. aasta oli ka kõige kuumem ja kuivem aasta, mida Austraalias eales nähtud. 18. detsembril mõõdeti üleriigiliseks keskmiseks maksimumtemperatuuriks 41,9 °C, mis tegi sellest ka kõige kuumema päeva mõõtmiste aegreas, kirjutab New Scientist.

Ajakirjaga rääkinud New South Walesi Ülikooli vanemteadur Sarah Perkins-Kirkpatrick tõi aga välja, et kliimamuutuste rollis ajalooliste põlengute põhjustamises ei ole põhjust kahelda. Veelgi enam – teadmine, et soojenemisega kaasneb põlengute ägenemine oli teada juba 2008. aastal, mil see jõudis ka Austraalia riigi enda tellitud raportisse kliimamuutuste mõju kohta. Tollal prognoositigi, et kliimamuutuste tagajärjel nihkub tulekahjude hooaja algus alates 2020. aastast varasemaks, samas lõppevad põlengud hiljem ning on kogu oma kestuse jooksul intensiivsemad. 

«Me teadsime, et see juhtub,» tõdes Perkins-Kirkpatrick.

Lisaks üldisele soojenemisele mõjutab praegust olukorda ka ilmastikku mõjutavate atmosfäärinähtuste kokkulangemine, mis on õhku veelgi kuivendanud ja soojendanud. Selliseid kokkulangemusi on esinenud varemgi, aga mitte kunagi nii pikaajaliselt.

Tulekahjud algasid septembris, ligi kuu aega enne seda kui riik oma tavalise sügisese kõrgenenud tuleohuga hooaja välja kuulutab, ning juba praeguseks on põlenud suurem pindala kui California 2018. aasta ja Amasoonia 2019. aasta põlengud kokku.

Tulekahjud on niivõrd intensiivsed, et on tekitanud omalaadseid tormipilvi, mis äikeselöökidega omakorda uusi tulekahjusid läidavad.