Eestlased said valida: tähele pandi nimeks Koit ja tema ümber tiirlevale eksoplaneedile Hämarik

Eksoplaneet XO-4 b ehk Hämarik võrdluses Maaga.

FOTO: Kuvatõmmis

Möödunud aastal algatas rahvusvaheline astronoomiaühing (IAU) kampaania, mille käigus sai iga maailma riik anda nime ühele eksoplaneedile ja tema ematähele. Aasta lõpus valisid eestlased tähele nimeks Koit ja selle ümber tiirlevale planeedile Hämarik.

Eksoplaneedid on planeedid, mis asetsevad väljaspool Päikesesüsteemi. Eestile määratud tähele ja tema planeedile pakuti välja 140 nimepaari, mille hulgast valis kuueliikmeline komitee need 13, mis läksid rahvahääletusele. Võitjanimede Koit ja Hämarik pakkujad olid Tartu Ülikooli ajalootudengid Helina Välb ja Laura Nemvalts.

«Ma teadsin, et on juba olemas hommikutaeva koidutäht ja õhtutaeva ehatäht – planeet Veenus,» lausus Nemvalts. «Hiljem sain teada, et Koit ja Hämarik on ka Eesti tudengisatelliitide nimed. Ilmselt on Friedrich Robert Faehlmanni «Koit ja Hämarik» ning valguse võitmine pimeduse üle sügavalt eestlaste hinges, seega kandub temaatika edasi.»

Mõlemad nimeandjad on astronoomiahuvilised. «Olen lapsest peale olnud õhtutaevast äärmiselt huvitatud. Nüüd siis tean, et kuskil seal üüratus taevaruumis tiirlevad ka minu Koit ja Hämarik,» märkis Välb. «Minu toa seinal paikneb suur Tartu tähetorni taevakaart. Oma panuse andmine taevakehade nimetamisse on olnud maagiline kogemus,» lisas Nemvalts.

Viimaste aastakümnete jooksul on kindlaks tehtud väga suur hulk eksoplaneete. Möödunud aasta seisuga oli neid teada üle 4000. See oligi IAU algatatud nimetamiskampaania «NameExoWorlds» põhjus.

Eestile määratud täht kandis varem nime XO-4 ja tema ümber tiirlev planeet XO-4 b. Planeet avastati 2008. aastal Havai saarestiku Maui saarel paikneva teleskoobiga XO, mis ongi ette nähtud eksoplaneetide avastamiseks.

Täht paikneb Ilvese tähtkujus, on üsna nõrk ega ole palja silmaga nähtav, kuid korraliku amatöörteleskoobiga võib selle ka üles leida. Süsteemi kauguseks hinnatakse umbes 950 valgusaastat. Planeet teeb tiiru ümber ematähe 4,1 päevaga ja paikneb ligikaudu 20 korda ematähele lähemal kui Maa Päikesele. Planeedi massiks hinnatakse umbes 1,4 Jupiteri massi ja raadiuseks 1,25 Jupiteri raadiust. Tähesüsteemiga saab tutvuda ja animatsioone vaadata NASA eksoplaneedi kataloogis.

Kõigi riikide esitatud ematähtede ja nende ümber tiirlevate eksoplaneetide nimed avaldati detsembris Pariisis IAU pressikonverentsil. Kokku osales nimede andmise kampaanias 112 riiki üle maailma ja välja pakuti ligikaudu 360 000 nimede paari. Rahvahääletustel andsid oma hääle kokku rohkem kui 420 000 inimest eri maadest. Seda, millised riigid millised nimed esitasid ja millised neist kinnitati, saab näha IAU veebiaadressilt.

Populaarne

Tagasi üles