Avastati vanim kraater, mille teke muutis Maa geoloogilise ajaloo kulgu

Kraatri dateerimiseks kasutatud tsirkooniterake.

FOTO: NASA

Austraalias Yarrabubba piirkonnast leitud kraater on vanim, mis kunagi leitud. Kokkupõrge võis aga kaasa tuua piisavalt suure globaalse soojenemise, et tuua Maa välja sügavast jääajast.

Pika geoloogilise ajaloo jooksul setete alla mattunud kraater avastati juba 1979. aastal, kuid tollal ei jõutud selle koostise ja seega ka vanuse lähema uurimiseni. Teadusajakirjas Nature Communications avaldatud ja kivimite keemilisel koostisel põhineva värske teadusuuringu kohaselt pidi kokkupõrge toimuma koguni 2,2 miljardit aastat tagasi, kirjutab BBC.

Miljardeid aastaid kestnud loodusliku kulutamise tagajärjel ei ole meteoriidikraatrile iseloomulikku sümmeetrilist ringvalli maastikul näha, kraatri olemasolu kindlaks tegemiseks tuli vaadelda hoopis piirkonna magnetvälja anomaaliaid.

Kraatri dateerimiseks uurisid teadlased eesotsas Curtini Ülikooli professori Chris Kirklandiga kivimis sisalduvaid pisikesi tsirkooni- ja monatsiidikristalle, milles on kokkupõrke jäljed säilinud sellise täpsusega, et neid sai teadlaste väitel lugeda peaaegu nagu puurõngaid. Kuna need sisaldavad ka väikeses koguses teadaoleva kindla kiirusega lagunevat uraani, said nad välja arvutada täpselt, kui kaua oli möödunud hetkest, mil kivimid tekkisid.

Tulemus oli üllatav – kui seni peeti maailma vanimaks impaktkraatriks Lõuna-Aafrika Vabariigis asuvat Vredeforti Dome’i kraatrit, siis Yarrabubba on sellest koguni 200 miljonit aastat vanem, mis teeb temast ka vanima teadaoleva kraatri. Tõsi, maailmas võib leiduda vanemaidki, kuid sellisel juhul on need veel tuvastamata.

Igal juhul langeb kraatri dateering üllatavalt kokku perioodiga, mil Maa hakkas kiiruga väljuma ühest suuremast jääaegade perioodist, mida tuntakse ka nn jääpalli-Maa perioodina. Kuigi põhjuslikust seosest praegu kindlas kõneviisis rääkida ei saa, viitab ajaline kokkulangevus teadlaste hinnangul siiski võimalusele, et just kokkupõrge võis olla see, mis planeedi tollasest jääajast välja tõi. Arvutuste kohaselt pidi asteroid kukkumise hetkel tabama mitme kilomeetri paksust jääkihti, mille kiire aurustumine tõi kaasa atmosfääri veeauru sisalduse järsu tõusu.

«Kraatri vanus klapib päris täpselt tollase jäätumisperioodi lõpuga, nii et kokkupõrkel võis olla meie planeedi kliima muutumises oluline roll,» ütles professor Kirkland.

«Yarrabubba kokkupõrke ajastus langeb kokku ürgsete liustikutekke perioodide lõpuga, pärast mida ei ole 400 miljoni aasta jooksul geoloogilistest andmestikest näha ühtegi märki liustike tekke kohta,» ütles ka uuringus osalenud professor Nicholas Timms.

Populaarne

Tagasi üles