Eesti ja Austraalia teadlased mõtlesid välja uue viisi melanoomi raviks

Copy
Melanoomi uurimine. Pilt on illustreeriv.
Melanoomi uurimine. Pilt on illustreeriv. Foto: JOE RAEDLE/AFP/Scanpix

Keemiaravi raske üldmõju leevendamiseks on teadlased koos meedikutega välja arendanud uue, nn isoleeritud keemiaravi meetodi.

Nahavähk, nagu ka teised vähiliigid, ründab inimkonda üha sagedamini. Euroopa ja Põhjamaad on sealjuures oma valdavalt heleda ja päikese suhtes tundlikuma nahatüübi tõttu selle kasvaja poolt enam ohustatud kui maakera teised piirkonnad. Nii on Eesti koos Põhjamaadega tänaseks jõudnud melanoomi esmajuhtude esinemissageduselt samale tasemel nagu päikselised Austraalia, Uus-Meremaa ja Florida. Tõenäoliselt on oma osa selles ka eestlaste seas järjest tõusval lõunamaareiside trendil.

Nahavähi liikidest (lisaks näiteks basaalrakulisele või ristirakulisele kartsinoomile) on melanoom kõige halvema prognoosiga. Melanoomi peetakse neist nimelt kõige metastaatilisemaks, mis tähendab, et ta levib kõige agressiivsemalt oma algkoldest laiali teistesse keha piirkondadesse.

Rahvusvahelise uurimisrühma liige, TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi dotsent, immunoloog Sirje Rüütel-Boudinot' sõnul on nüüdisaegses vähiravis kõige kaasaegsemad, nn immuunomodulatoorsed meetodid sellised, mis kas aktiveerivad või taasaktiveerivad immuunrakke melanoomi hävitama.

«Lisaks veel meetodid, mis blokeerivad immuunrakkude pidurdamise signaalirajad. Tegemist on küll efektiivseimate, aga kahjuks ka väga kulukate ravimeetoditega, mis pole kahjuks kaugeltki kõigile patsientidele kättesaadavad. Samuti esinevad sellise ravi puhul tõsised kõrvaltoimed, mis vanemaealistele patsientidele mõjuvad eriti kurnavalt,» nentis Rüütel-Boudinot.

Seni alternatiivina välja pakutav odavam keemiaravi on aga paraku patsiendile süsteemsena (ehk kogu organismi ulatuses) raskesti talutav, tervet organismi laastav, aga mis kõige olulisem: mõjub vaid teatud väikesele patsiendirühmale.

Keemiaravi raske üldmõju leevendamiseks on teadlased koos meedikutega välja arendanud uue, nn isoleeritud keemiaravi meetodi, ehk kohaliku infusiooni (Isolated limb infusioon - ILI).

«Lahtiseletatult tähendab see seda, et kui melanoomi siirded paiknevad näiteks patsiendi jalgadel või kätel, on võimalik süsteemse, tervet keha hõlmava keemiaravi asemel kasutada vähem invasiivset, ainult konkreetsele jäsemele suunatud keemiaravi ehk isoleeritud jäseme kohalikku infusiooni (ILI). See meetod võeti esmakordselt kasutusele Austraalias Sydney Royal Prince Alfred Hospitalis 1990ndatel meie uurimistöö ühe liikme dr John F. Thompsoni poolt,» selgitas Rüütel-Boudinot.

Kohalik infusioon on vähivastase keemiaravina lihtne ja efektiivne meetod melanoomi in transit metastaaside puhul.

«In transit metastaasi terminit kasutatakse melanoomi siirete puhul, mis levivad lümfisoonte kaudu 2 sentimeetrit või rohkem oma koldest kaugemale, kuid pole veel levinud esimesse lümfisõlme. Euroopas on seda meetodit seni veel vähe kasutatud, Austraalias ja USAs on meetod suurtes vähiravikeskustes juba kättesaadav. Põhja-Eesti regionaalhaigla on seni ainuke keskus Baltikumis, kus nimetatud meetodiga patsiente aidatakse,» sedastas PERHi üld- ja onkokirurgia keskuse juhataja doktor Jüri Teras.

«Käesolevas uurimistööd analüüsisime 21 Eestist pärit patsiendi andmeid, kus ravimina oli kasutusel Melphalan koos aktinomütsiin-Dga. Ravimi ringluse aeg jäsemes oli 20–30 minutit 38–39 kraadi juures. Kõik katsealused, ILI ravi saanud patsiendid, olid halva prognoosiga – melanoomi algkolle oli sügav, haavandunud ja kõrgemitootilise aktiivsusega –, kuid sellele vaatamata said 76 protsenti patsientidest hea ravivastuse ja jäseme amputeerimist suudeti vältida 90 protsendil juhtudest. Need tulemused näitavad, et Ida-Euroopas läbi viidud ILI on oma edukuselt võrreldav tulemustega muu maailma suurtes keskustes USAs ja Austraalias ning see meetod jääb meil oluliseks ravivõimaluseks ka praegusel immuunteraapia ajastul,» lisas Rüütel-Boudinot.

PERHi uurimisrühma, Austraalia arstide ja TTÜ immunoloogide ühisest uurimistööst ilmus teadusartikkel mainekas väljaandes European Journal of Surgical Oncology.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles