Teaduse elutööpreemia said Richard Villems ja Jüri Allik
Loe, kellele anti riigi mainekaim teaduspreemia

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Jüri Allik ja Richard Villems.

50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Andres Metspalule Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu asutamise ja eestvedamise ning Eesti genoomiprojekti algatamise eest.

Minister Mailis Reps õnnitles kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. «Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,» sõnas Reps.

Elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvis akadeemik, Tartu Ülikooli genoomika instituudi populatsioonigeneetika juhtivteadur; molekulaar- ja rakubioloogia instituudi evolutsioonilise bioloogia õppetooli juhataja, arheogeneetika professor Richard Villems (sündinud 28.11.1944).

Richard Villems

FOTO: Margus Ansu / Postimees / Scanpix

Richard Villems on läbi aegade üks Eesti säravamaid, silmapaistvamaid ja mõjukamaid teadlasi. Tema laiahaardeline tegevus on suunatud nii intensiivsetele teaduslikele läbimurretele, teadustegevuse strateegilisele juhtimisele kui ka teadusliku mõtteviisi väärtustamisele läbi õpetamise, juhendamise ja ühiskonnaga suhtlemise.

Ühinenud arstitudengina ikoonilise Artur Linnu molekulaarbioloogia laboriga, kasvas ta kiiresti üheks Eesti teaduse juhtfiguuriks. Tema doktorantidest on saanud teadus- ja arvamusliidrid. Viimase 25 aasta jooksul on ta rajanud Eesti populatsioonigeneetika ja arheogeneetika koolkonna ja viinud selle rahvusvahelise teadusmaastiku absoluutsesse tippu. Tema kompromissitu põhimõttekindlus teaduse kvaliteedi eest seisjana ja uute teadmiste fundamentaalsete väärtuste rõhutajana on oluliselt mõjutanud Eesti teaduspoliitika kujunemist ja õhutanud teaduserialade sünergiat.

Akadeemik Villemsile varem osaks saanud autasud:

1980 Nõukogude Eesti preemia valgu biosünteesisüsteemi struktuuri alaste tööde tsükli eest (kollektiivi liikmena)

1998 Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk

2006 Eesti Vabariigi Valgetähe II klassi teenetemärk

2017 riigi teaduspreemia – aastapreemia keemia ja molekulaarbioloogia vallas (kollektiivi liikmena): Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine

Teise elutöö preemia laureaat on akadeemik Jüri Allik (sündinud 03.03.1949). Professor Allik on Eesti teaduste akadeemia liige aastast 2010, Tartu ülikooli psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia osakonna juhataja ning on andnud pea ulmelise panuse psühholoogiateaduse arengusse, selle akadeemilise õpetamise edendamisse ning psühholoogia kui ülikooli eriala arendamisse. Tema teadustöö on silmapaistev nii sisuliselt kui ka mõõdikute valguses.

Jüri Allik Postimehe Trehvunksil.

FOTO: Tairo Lutter/Postimees

Jüri Alliku töid iseloomustab uudsus ning tema osalusel on kirjutatud ja publitseeritud esimesed Eesti psühholoogide teadustööd, mis Nõukogude Liidu piiridest välja murdsid. Isiksusepsühholoogia valdkonda on ta täiendanud paljude põnevate nüanssidega. Tema särava sule alt on pärit hulk õpikuid ja aimeraamatuid ning hulgaliselt laiale üldsusele suunatud kirjutisi nii oma erialalt kui ka teaduse olulisusest ühiskonnale. Ta on vedanud nii Eesti kui ka Euroopa teaduse finantseerimise mehhanisme, nõustanud presidenti, toimetanud rahvusvahelisi ajakirju ja kandnud ülikoolis teadusadministreerimise koormat.

Akadeemik Allikule varem jagatud autasud:

1998 riigi teaduspreemia – aastapreemia sotsiaalteaduste valdkonnas 1997. a avaldatud teadustööde eest;

2001 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk

2005 riigi teaduspreemia – aastapreemia sotsiaalteaduste valdkonnas eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogiliste uurimistööde eest

Lisaks anti välja ka riigi avastuspreemia, millega tunnustatakse teadlast, kelle innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhinev leiutis või teadus- ja arendustöö on mõjutanud enda teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või rajanud koguni uue teadusvaldkonna või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise toote.

2020. aasta avastuspreemia laureaat on professor Andres Metspalu (snd 11.03.1951) ning preemiaga tunnustatakse akadeemik Metspalu panuseid Eesti Geenivaramu asutamisel ja eestvedamisel ning Eesti Genoomiprojekti algatamisel. Andres Metspalu on Eesti Teaduste Akadeemia liige aastast 2010, töötas vahemikus 2008-2018 Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu direktorina, praegu Genoomika Instituudi genoomika ja biopankade juhtivteadur, biotehnoloogia professor.

Andres Metspalu

FOTO: Laila Kaasik/Tartu Postimees/Scanpix

Andres Metspalu loodud Eesti Geenivaramu kontseptsioon oli oma algusaastatel maailmas unikaalne algatus. Sellega on liitunud 20 protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast, mis võimaldab hüpata valimipõhiselt analüüsilt populatsioonipõhisele. Selle kahekümne tegevusaasta jooksul on Eestis vastu võetud üks maailma esimesi inimgeeniuuringute seadusi, arendatud mitmete haruldaste haiguste testsüsteemid, geeniandmeid on kaasatud sadade komplekshaiguste pärilike komponentide uuringutesse ning soovijatele antakse tagasisidet nende geneetiliste terviseriskide kohta. Andres Metspalu dirigeerimisel on Geenivaramust saanud geeniinfol põhineva personaalmeditsiini kasvulava, mis võimaldab haigustele reageerimiselt suunduda haiguste ennetamisele ning tagada efektiivsema arstiabi. Tulemusena on muutunud ühiskonna arusaam terviseriskidest ja geenide mõjust meie tervisele.

Akadeemik Metspalule varem osaks saanud autasud:

1980 Nõukogude Eesti preemia valgu biosünteesisüsteemi struktuuri alaste tööde tsükli eest (kollektiivi liikmena)

1999 Ajakirja «Luup» aasta inimene

2001 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk

2003 riigi teaduspreemia – aastapreemia arstiteaduse valdkonnas genoomiuuringute eest

2003 Prantsusmaa orden «L'Ordre des Palmes Académiques»

Nagu igal aastal, nii määras valitsus ka sel aastal välja hulga teaduse aastapreemiaid, millega tunnustatakse eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde autoreid.

Täppisteaduste alal premeeriti Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadlaste gruppi Laur Järve, Manuel Hohmanni ja Margus Saali tööde tsükli eest, mis kannab pealkirja « Laiendatud geomeetrilised gravitatsiooniteooriad».

Gravitatsiooni mõistmine ja matemaatiline kirjeldamine on üks kaasaegse fundamentaal­füüsika põhiküsimusi, kus Einsteinist palju kaugemale pole jõutud. Teisi fundamentaalseid vastasmõjusid (nõrk, tugev ja elektromagneetiline) mõistetakse märksa sügavamalt ja kasutatakse igapäevaselt. Tööde tsüklis pakutakse välja ja analüüsitakse rida uusi parameetreid, mida põhimõtteliselt saaks mõõta ja mille kaudu saaks kinnitust erinevatele teooriatele gravitatsiooni olemuse kohta.

Laureaat Laur Järv (sündinud 1974) on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi asedirektor, teoreetilise füüsika labori juhataja ja vanemteadur. Manuel Hohmann, sündinud 1984 on samas teoreetilise füüsika vanemteadur ning Margus Saal (sündinud 1974) teoreetilise füüsika vanemteadur.

Keemia ja molekulaarbioloogia alal sai aastapreemia Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja molekulaarbioloogia instituudi molekulaarbioloogia professor Tõnis Timmusk tööde tsükli eest pealkirjaga «Neuraalse aktiivsusega reguleeritud geeniekspressiooni mehhanismid».

Tõnis Timmusk

FOTO: Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Närvirakkude küpsemist, nende arvu ja omavahelist suhtlemist mõjutavate molekulaarsete signaaliradade ja seda vahendavate ainete nagu dopamiini toime detailsem mõistmine on võti mitmete psühhiaatriliste haiguste raviks. Tööde tsükkel analüüsib närvirakkude ülesandeid «juhendavate» oluliste geenide BDNF ja TCF4 toimemehhanisme. Tulemused avavad uusi võimalusi uute kesknärvisüsteemi mõjutavate ravimite ja ravimeetodite arendamiseks.

Professor Timmuski varasemad autasud:

2008 riigi teaduspreemia – aastapreemia arstiteaduse valdkonnas: Närvisüsteemi

haiguste molekulaarsetest mehhanismidest

2010 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk

Tehnikateaduste alane aastapreemia läks Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi laboratooriumi juhataja, professor Marina Trapido (snd 1952) juhitavale kollektiivile, kuhu kuuluvad veel ka vanemteadur Niina Dulova (sünd. 1981), vanemlektor Marina Kritševskaja (sünd 1974) ja professor Sergei Preis (sünd 1959) tööde tsükli eest «Süvaoksüdatsiooni tehnoloogiate arendamine kaasaegsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks: tugevalt saastatud tööstusreovetest mikrosaasteaineteni õhus ja vees»

Tööde tsüklis töötati välja uued õhu, vee ja pinnase puhastusprotsessid laialt levinud raskesti biolagunevate mikrosaastainete nagu ravimid, pestitsiidid või sünteetilised värvained lagundamise läbi sügavoksüdatsioonil. Sünteesiti uus nanokristalliline katalüsaator. Mõned puhastusprotsessid muudeti jäätmevabaks, õpiti efektiivselt puhastama rauarikast põhjavett ning tänu reovete toksilisuse vähendamisele kujunes bioloogiline puhastus senisest efektiivsemaks.

2001. aastal pälvisid Sergei Preis ja Marina Trapido teaduspreemia tööde tsükli eest, mille teemaks oli «täiustatud oksüdatsiooni protsessid loodusvee varude kaitseks ja vee säästvaks kasutamiseks».

Arstiteaduse aastapreemia läks Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarmeditsiini professor, RNA bioloogia uurimisgrupi juht Ana Rebasele (sünd 1966) teadus-arendustöö «MikroRNA-d kroonilistes immuunsüsteemi haigustes» eest.

Ana Rebane

FOTO: Margus Ansu / Postimees / Scanpix

MikroRNA molekulidel on võime suruda alla geenide avaldumist loomade ja taimede rakkudes. Ana Rebane näitab, kuidas erinevad mikroRNAd pärsivad geenide mõju kaudu mitmesuguste krooniliste haiguste tekkimist ja arengut nahas ning immuunrakkudes. Nende molekulide haiguskoldesse viimine võib vähendada põletikku, suruda maha psoriaasi, mõjutada vitiliigo teket ning aidata isegi kaasa vähirakkude kasvu pidurdamisele.

Eluslooduste ja bioteaduste alal pälvisid aastapreemia akadeemik, TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor ning Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi mükoloogia professor Urmas Kõljalg (sünd 1961) ja elusrikkuse informaatika vanemteadur Kessy Abarenkov (sünd 1980) tööde tsükli eest «Eluslooduse taksonite kommunikatsiooni uus paradigma: Linné süsteemi täiendus.»

Urmas Kõljalg

FOTO: Margus Ansu / Postimees / Scanpix

Liike on eristatud ja määratud väliste, üksikute isendite lõikes ulatuslikult muutuvate tunnuste alusel ligi 300 aastat, kuid välised tunnused ei näita alati sugulust ja paljuski on maailma bioloogiline liigirikkus jäänud peidetuks. Liikide taksonoomia fundamentaalse uuendusena on loodud süsteem liikide määratlemiseks DNA järjestamise ja võrdlemise alusel. Keerukate ja halvasti ühilduvate liiginimede kõrval on rakendatud unikaalsed ja ajas stabiilsed digitaalsed identifikaatorid. Vastav praktika on kasutusele võetud globaalsetes elurikkuse andmebaasides.

Akadeemik Kõljalg on varem pälvinud 1997. aasta aastapreemia geo- ja bioteaduste valdkonnas: Seeneperekond Tomntella ja suguluses olevad perekondade kirjeldamise eest parasvöötmelises Euraasias, 2001. aastal sai ta ka EV Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Sotsiaalteaduste alal said aastapreemia professor Tobias Ley (sünd 1973), vanemteadur Terje Väljataga (sünd 1978), professor Katrin Poom-Valickis (sünd 1969), vanemteadur Luis Pablo Prieto Santos (sünd 1977) ja vanemteadur Paul Seitlinger (sünd 1984) Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudist ning vanemteadur Mart Laanpere (sünd 1964), vanemteadur Kairit Tammets (sünd 1983) ja vanemteadur Luis Pablo Prieto Santos (sünd 1982) Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudist teadustöö eest «Piire ületav haridusuuendus tehnoloogiapõhiste teadusuuringute toel».

Tööde tsükkel analüüsib, kas ja kuidas aitab uute tehnoloogiate ja digilahenduste kasutamine kaasa õpiedukusele hariduse erinevatel tasanditel nii koolis kui ka töökohtadel. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas muuta loodusteaduslike ainete õpetamist laste jaoks huvitavamaks. Õpiedukust käsitletakse erialade üleselt ja terviklikult, pöörates tähelepanu nii õpilastele, õpetajatele kui uudsete õpimeetodite ja õppematerjalide arendamisele.

Humanitaarteaduste alal anti aastapreemia Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Marika Mägile (sünd 1968) monograafia «In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea» eest.

Marika Mägi on viikingiaegse arheoloogilise leiuainese põhjal loonud nii Läänemere lääne- kui ka idaranda hõlmava tervikpildi. Mägi on oma uurimustes toonud esile nii kultuuride paljususe Läänemere idarannal kui ka läänemeresoome ühiskondade iseärasused. Ta on esitanud elamusliku sissevaate viikingiaja Rootsi ja kujuneva Vene riigi valduste vahel toimunule, käsitledes seda piirkonda alana, mida läbides tuli arvestada kohalike ühiskondlike ja poliitiliste oludega.

Põllumajandusteadustes jäi aastapreemia seekord välja andmata.

Populaarne

Tagasi üles