Euroopa Kosmoseagentuur saatis kosmoseaparaadi otse Päikese poole teele

Illustratsioon SolO sondist Päikese ees.

FOTO: ESA/ATG medialab, NASA/SDO/P. Testa (CfA) / AP / Scanpix

Pühapäeval USA Cape Canaverali kosmodroomilt õhku tõusnud kosmoseaparaat lendab Päikesest «vaid» 42 miljoni kilomeetri kaugusele, et uurida meie tähe keeruka toimimise üksikasju.

1,5 miljardit eurot maksnud Päikese-orbitaaljaam (ingl Solar Orbiter, lühemalt SolO) on pilgeni täis topitud erinevaid teadusinstrumente nagu kaameraid ja muid sensoreid, mille abil loodavad teadlased saada selgema pildi nii Päikese magnetväljadest kui ka tohututest mateeria hulkadest, mida täht välja purskab.

Päikese pinnal toimuv on oluline, kuna just sealt saab alguse päikesetuul, mis võib äärmuslikumates olukordades mõjutada ka inimesi, mõjutades satelliitide ja kommunikatsiooniseadmete tööd. Mehhanismide parem mõistmine tähendab aga täpsemaid kosmoseilma prognoose.

Solar Orbiteri õhkutõus.

FOTO: JOE SKIPPER/REUTERS/Scanpix

«Päikese-orbitaaljaama mõte on uurida seoseid selle vahel, mis toimub Päikese pinnal ja kosmoses,» ütles Imperial College Londoni teadlane Tim Horbury BBC uudistele.

Missiooni kõige keerukam väljakutse on mõistagi see, kui lähedale see Päikesele saada kavatseb – juba Päikesest veidi enam kui 46 miljoni kilomeetri kaugusel asuva Merkuuri uurimine on olnud kosmoseagentuuridele sealse krõbekuuma temperatuuri tõttu tõsine väljakutse, kuid seekord plaanitakse minna lähemalegi – SolO’t ootavad ees kuni 600-kraadised temperatuurid.

Aparaadi kaitseks peab see osa töötama paksu titaankilbi tagant, mõõtmiste tegemiseks on selle sisse monteeritud spetsiaalsed lühiajaliselt avatavad piilumisaugud. Üks aparaadi mitmetest kaitsekihtidest on reaalselt valmistatud küpsetatud loomaluudest, selgitas BBC uudistele ehituses osalenud Airbusi insener Michelle Sprake.

Hetkel on Päikese lähikonnas juba ka NASA analoogsete eesmärkidega Parkeri kosmosesond, mis on oma lähimas positsoonis Päikesele lähemalgi kui SolO. Samas on juba nende orbiidid erinevad, mistõttu toob SolO meile tõenäoselt esimesed fotod Päikese poolustest. Teadlaste sõnul võib kahe missiooni ja ka Hawaiil avatava Daniel K Inouye Päikseteleskoobi tõttu oodata eelseisvast aastakümnest omamoodi päikesefüüsika kuldajastut.

Tagasi üles
Back