Eesti veiniga Alzheimeri vastu

, Eesti Maaülikooli ja Tartu ülikooli doktorant
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veinid.
Veinid. Foto: SCANPIX

Punast viinamarjaveini on alates «Prantsuse paradoksi» sõnastamisest peetud teatud liiki imerohuks – mõõdukas tarbimine aitab teravdada mõistust ning kaitseb veresoonkonna haiguste eest, kirjutas Priit Pedastsaar doktorantide populaarteaduslike artiklite konkursile esitatud artiklis.


Nüüd võib aga selguda, et Eesti laiuskraadidel on võimalik toota isegi tervislikuma koostisega veine, kui Prantsusmaal. Eesti pole seniajani olnud just tuntud veinimaa – karmid talved muudavad hariliku viinamarja kasvatamise Eestis keeruliseks, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Talvekindlust võimaldab aga tõsta hariliku viinamarja ristamine amuuri viinapuuga. Sellest tulenebki nimetus hübriidviinamari. Selgub, et see Kirde-Hiinast pärit esivanem toob peale külmakindluse endaga kaasa ka palju huvitavaid ühendeid, millel on mitmeid teaduslikult tõestatud kasulikke toimeid.

Lisaks võimaldavad meie pikad suvised päevad ja võrdlemisi madalad temperatuurid taimedel kuhjata endasse suuremates kogustes tervisele kasulikke aineid kui kodumaal.

Teistmoodi kääritamine

Eesti Maaülikooli teadlased ei piirdu aga ainult huvitavate sortide kasvatamisega. Alustatud on mitmeid katseid suurendamaks veelgi kasulike ühendite sisaldust meil valmistatud veinides.

Näiteks on täheldatud, et Alzheimeri tõve arengut takistava toimega ühendi amurensiin G sisaldust saab tõsta kasutades spetsiifilisi, kuid lihtsaid ebatraditsioonilisi kääritusvõtteid, mis suurtootmises end suurema ajakulu tõttu lihtsalt ei õigusta. Samuti on kindlaks tehtud, et viinamarjade „keemiline küpsus“ ja koristusküpsus ei pruugi saabuda samal ajal. Ehk peaks «terviseviinamarju» koristama hoopis pärast esimest öökülma?

Põhjamaiseid veine saab esile tõsta ka madalama alkoholisisalduse tõttu. Just alkohol on see komponent, mis eristab veini tõelisest tervisejoogist. Harjumuspärase 12 protsendi alkoholi tekkeks vajalikku suhkrukogust ei suuda meie kliimas kasvavad taimed endasse koguda. Nii jääbki alkoholisisaldus Eestis toodetud naturaalsete veinide puhul seitsme kuni üheksa protsendi piiridesse – vähem alkoholi, tervislikum vein!

Vein või mahl?

Aga miks siis mitte eelistada lihtsalt viinamarjamahla? Aga sellepärast, et kääritamisprotsesside käigus muunduvad mitmedki meie tervisele kasulikud ühendid keemiliselt aktiivsemaks ning on seetõttu inimorganismile kasulikumad.

Võib-olla ongi just madala alkoholisisalduse ning bioaktiivsete ühendite rikkad hübriidviinamarjadest valmistatud veinid järgmiseks Eesti elanike tervist parandavaks funktsionaaltoiduks ning äkki saame mõnekümne aasta pärast rääkida hoopis «Eesti paradoksist»?

Hea uudis on seegi, et seekord ei takista katsete läbiviimist tehnilised võimalused. Katseaiad on juba rajatud ja maaülikooli ning Tartu ülikooli laborites on olemas tipp-tasemel aparatuur, millega on võimalik ülitäpselt määrata sadu potentsiaalselt huvitavaid ühendeid, samal ajal jälgides, et ebasoovitavate ainete osakaal tervisejoogis ei tõuseks. Projekt valmibki kahe ülikooli koostööna ning kaasatud on ka ettevõtjad.

Priit Pedastsaar on Eesti Maaülikooli ja Tartu ülikooli doktorant. Selle artikliga saavutas ta äsja Tartu ülikooli korraldatud doktorantide populaarteaduslike artiklite võistlusel teise koha. Konkursi korraldamisel olid abiks haridus-ja teadusministeerium ja sihtasutus Archimedes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles