Teadlased hoiatavad: põhjapoolkera seisab silmitsi äärmusliku kuuma sagenemisega

Kliima soojeneb.

FOTO: FREDERIC J. BROWN / AFP

Äärmuslikult kuumade päevade ja ööde arv võib sajandi lõpuks põhjapoolkeral neljakordistuda, isegi kui inimkond vähendab Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamiseks oma heitkoguseid, teatasid teadlased teisipäeval.

24-tunnised perioodid, mil temperatuur on terve päeva ja öö jooksul erakordselt kõrge, kujutavad endast inimeste tervisele suurt ohtu, sest keha ei saa pärast päikese loojumist võimalust jahtumiseks.

Hiina teadlased analüüsisid 90 protsendile inimkonnast koduks oleva põhjapoolkera temperatuuriandmeid aastast 1960. 

Nad täheldasid kombineeritud kuumade päevade ja ööde sageduse ja intensiivsuse selget tõusutrendi. Kuumadena määratletakse päevi, mille maksimumid ja miinimumid mahuvad ajavahemikus 1960-2012 registreeritud kümne protsendi kõige soojemate hulka.

Seejärel kasutavad nad regioonispetsiifilisi temperatuuriandmeid, et modelleerida kuumuse ekstreemsuste kohta edaspidiselt potentsiaalsed sagedused ja tugevused.

Isegi kui kasvuhoonegaaside heitkogused viiakse kooskõlla Pariisi kliimaleppe eesmärkidega, milleks on globaalse soojenemise piiramine alla kahe kraadini Celsiuse järgi, leidis meeskond, et erakordselt soojad 24-tunnised peridoodid tõenäoliselt  neljakordistuvad aastaks 2100.

See tähendab inimeste jaoks suuremat kokkupuudet ekstreemse kuumaga viimase kümnendi 19,5 miljardist inimpäevast 2090-ndateks umbes 74 miljardi inimpäevani, ütlesid teadlased.

Inimetekkeliste heitgaasidega on «olemas selge seos».

«See näitab meile, et varem on tähelepanu alt välja jäänud kuumaäärmuste sageduse ja intensiivsuse märkimisväärne kasv,» ütlesid uuringu autorid Yang Chen Hiina Meteoroloogiateaduste Akadeemiast ja Jun Wang Atmosfäärifüüsika Instituudist.

«Need tõusutrendid tõenäoliselt jätkuvad ja isegi kiirenevad.»

Samuti kinnitas meeskond AFP-le «selget seost» inimtegevusest tulenevate heitmete ja äärmusliku kuumuse kasvu vahel.

Töörühm kavandab täiendavaid uuringuid selles osas, kas ekstreemselt kuumade päevaste- ja öiste temperatuuridega seotud ohtude suhtes võivad linnaelanikud olla eriti haavatavad.

Nad tunnistavad aga potentsiaalset soojussaare efekti, mis avaldub, kui asendada jahutavad pargid, veehoidlad ja järved soojust juhtiva betooni ja asfaldiga, muutes linnad nende ümbrusest soojemaks.

Ainuüksi sajandi keskpaigaks ennustab Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) linnades elavate inimeste osakaaluks kaks kolmandikku inimkonnast.

«Need kuumaäärmused  on äärmiselt tervistkahjustavad, sest jätavad inimestele taastumiseks vähe võimalusi,» ütlesid ajakirjas Nature Communications avaldatud uuringu autorid.

Nad kutsusid üles tervishoiuasutusi suurendama valvsusmeetmeid, et nii öösel kui ka päeval valitsevate kuumaäärmustega toime tulla. 

Populaarne

Tagasi üles