Uuring: troopiliste metsade CO2 talletamise võime kahaneb

Vihmamets

FOTO: SCANPIX

Maakera troopiliste metsade võime talletada süsinikdioksiidi kahaneb kiiresti ning Amazonase vihmametsast võib saada 15 aasta pärast hoopis süsinikuallikas, hoiatavad teadlased.

Inimene saab troopilistest metsadest ravimeid, toitu, peavarju ja vett ning praegu veel seovad need metsad ligi poole maismaal neelduvast süsihappegaasist.

Inimetekkelise emissiooni kasvades hakkavad aga metsad kiiresti küllastuma.

Metsad toimivad süsihappegaasi talletajana, kui selle fotosünteesiga seotav hulk ületab puude kadumise tõttu eralduva.

Metsade hävingu ulatus erineb piirkonniti ja nii kahaneb Amazonase CO2 neelamise võime palju kiiremini kui Sahara-taguse Aafrika troopiliste metsade oma.

Rühm Euroopa ja Aafrika teadlasi jälgis puude kasvu ja suremuse andmeid 11 Aafrika riigi puutumatutes metsades rohkem kui 50 viimase aasta jooksul.

Andmeid võrreldi 300 Amazonase vihmametsa ala mõõtmistulemustega.

Selgus, et hoolimata kõrgemast CO2 tasemest tulenevast mõningasest metsa juurdekasvust – sest puud kasvavad süsinikurikkas keskkonnas kiiremini – tühistas selle positiivse näitaja puude kadu äärmusliku kuumuse ja põua tõttu.

Ajakirjas Nature avaldatud artikli hinnangul kahaneb Aafrika metsade süsiniku talletamise võime 2030. aastaks 14 protsenti võrra.

Amazonase vihmametsade puhul langeb see aga 2035. aastaks nulli.

«See langus tuleb mitukümmend aastat varem, kui ka kõige pessimistlikumad kliimamudelid on ennustanud,» ütles Belgia Kuningliku Kesk-Aafrika muuseumi metsaökosüsteemide ekspert Wannes Hubau.

«Suremus on metsapuude elutsükli loomulik osa, aga nii palju CO2 õhku pumbates kiirendame me seda tsüklit ja suurendame selle mõõtmeid teadmata ulatuses.»

Populaarne

Tagasi üles