Eriolukord saatis peaaegu tervet esimest iseseisvusaega

Riigivanem Konstatin Päts ja valitsus Toompea lossis.

FOTO: Eesti muuseumide veebivärav

Koroonaviirusega kaasnev ei ole kaugeltki esimene kord, mil Eesti Vabariigis eriolukord välja on kuulutatud, kirjutab linnamuuseumi blogis relvakogu hoidja Ando Pajus.

Kaitseseisukord, mida tollal nimetati ka sõjaseisukorraks, kuulutati kogu Eesti Vabariigis esmakordselt välja 29.11.1918 seoses Vabadussõja algusega. See nägi muuhulgas ette kodanike põhiõiguste kitsendamist juhul, kui riigivõim nägi selleks vajadust, näiteks vahistamisel ilma kohtu otsuseta.

Pärast Vabadussõja lõppu järk-järgult kaitseseisukord riigis kaotati, ent see jäi kehtima Tallinnas, Narvas, Petseris ning Venemaaga piirnevates, ka Peipsiäärsetes valdades, samuti raudteedel.

Kaitseseisukord kehtestati uuesti kogu riigis 1924. aasta mässu ja 1934. aasta riigipöörde järel. See kõik ei muutnud olukorda Tallinnas, kus kaitseseisukord kestis pidevalt kogu esimese Eesti Vabariigi aja, aastani 1940. Põhimõtteliselt tähendas see, et valitsus võis Tallinnas alati demokraatlikke vabadusi vajadusel piiratata vastavalt oma äranägemisele.

2020. aastal kuulutati eriolukord välja 12. märtsil seoses uue koroonaviiruse levikuga. Alates 13. märtsist on ka muuseumid suletud, esialgse plaani järgi kuni 1. maini või kuni eriolukorda muudetakse. Tallinna linnamuuseumist saab aga osa saada ka veebi kaudu.

Veebi pakutavate muuseumielamuste kohta saab lisainfot siit.

Populaarne

Tagasi üles