Teadusühendused: põlevkivitehase rajamine kriisiolukorras on vastutustundetu ja kahjulik

Auvere õlitehas. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

Valitsuse kiirustades tehtud otsus eraldada 125 miljonit eurot põlevkiviõlitehase rajamiseks on Eestile kahjulik ja ei aita kaasa liikumisele väiksema keskkonnamõjuga energiatootmise poole, teatasid täna Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ja Teaduskoda.

Avaldame teadusühenduste pöördumise täismahus.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ja Eesti Teaduskoda taunivad tänast valitsuse otsust eraldada 125 miljonit eurot uue õlitehase rajamiseks. Otsus ei ole kantud tegelikest vajadustest ega majanduse arengusuundadest kliimaneutraalsuse poole liikuvas regioonis, ei aita kahandada Ida-Virumaa elanike ja põlevkivisektori töötajate ebakindlust, ei vähenda Eestist lähtuvaid kasvuhoonegaaside emissioone ning kahandab oluliselt võimalusi rajada Eestis puhastele tehnoloogiatele tuginev energeetikasektor.

Teadusorganisatsioonid toetavad keskkonnaühenduste tänast avaldust ning rõhutavad omalt poolt, et on vastutustundetu kasutada ära kriisiolukorda Eesti tulevikule pikaajalise mõjuga investeeringute tegemiseks põhjaliku avaliku diskussioonita. Praeguses eriolukorras ja majanduslikult ebakindlas situatsioonis pole õige ja eetiline teha nii suure mõjuga otsuseid, eriti selliseid, mis on tehtud ilma piisava taustainformatsiooni ja faktiliste teadmisteta erinevate energialahenduste otstarbekusest ja potentsiaalist. Riigi otsused peavad igas olukorras olema põhjendatud ning teaduspõhised. 

Kahjumlikesse projektidesse kiirustades raha süstimise asemel peame lähiaastatel investeerima hoopis põlevkivitööstuse sotsiaalselt vastutustundlikku ja õiglasesse kokkutõmbamisse, taastuvenergeetika ja sellel tugineva vesinikutehnoloogia käivitamisse, teadusmahukate lahenduste edasisse arendamisse ning hetkel ka otseselt inimeste tervise ja elu päästmisesse. Kui õlitehase rajamiseks kasutatakse avalikku raha, peab avalik olema ka tehase põhjalik mõjuprognoos, mis annaks võimaluse teadlastel ja ühiskonnal hinnata selle adekvaatsust ja saada ülevaade põlevkivisektorisse panustamisele kaasnevast mõjust looduskeskkonnale, inimeste tervisele ning Eesti riigile ja majandusele mainele. Täna sellist võimalust antud ei ole. Leiame, et õlitehase rajamisel on oht kinnistada hetkeolukord Eesti energiavaldkonnas järgnevaks 30 aastaks ning kahandada seeläbi oluliselt võimalusi aruteludeks teemal, kuidas tagada õiglane üleminek kliimaneutraalsusele ja rajada jätkusuutlikud ning keskkonnasõbralikud energialahendused. 

Teaduslik konsensus on, et kliimamuutuste pidurdamiseks on kõige olulisemad järgmised kümme aastat. Süsinikuheite vähenemine peab olema kiireim just praegu. Eesti süsinikueelarve väheneb iga õhku paisatud tonniga ning viib meid globaalselt lähemale IPCC hinnatud ohtlikule 1,5 kraadi ületamise piirile.  Olukorras, kus Eesti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, on õlitehase ehitamine Eesti majanduse konkurentsivõimet kahandav samm. Väidetav kasvuhoonegaaside emissioonide vähenemine põlevkivi otsepõletamise asendamisel õlitootmisega on vaid näiline, võimaldades emissioone eksportida, kuid mitte neid sisuliselt vähendada. Tänane investeerimisotsus võib ehk tagada ühe kitsa õlitootmise sektori huvid ja lühiajalise heaolu, ent ei ole lahendus ei hääbuvale põlevkivisektorile, kliimaeesmärkide täitmisele ning ei aita tagada Ida-Virumaale võimalusterohket tulevikku. Teadlased ei ole vastu meie maapõue rikkustele lisandväärtuse loomisele, kuid kõik tegevused peavad olema kooskõlas keskkonna- ja kliimaeesmärkidega ning nägema tänase otsusega võrreldes paremini ette majanduskeskkonna arenguid. 

Populaarne

Tagasi üles