Pilk öötaevasse: kevadkuudel võib oma silmaga näha üliheledat komeeti

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Kim Taylor / 1/Scanpix

Järgnevad kevadkuud võivad meie õhtutaevasse tuua kauaoodatud astronoomilise suursündmuse - heleda silmaga nähtava komeedi, mille sarnast pole siitmailt nähtud alates 1997. aastast.

Toona rippus meie peade kohal Hale-Bopp nime kandev sabatäht, mille nägemine avaldas teiste hulgas sügavat muljet ka meie astroklubi asutajatele.

Seekord käib jutt komeedist tähisega C/2019 Y4, mis avastati möödunud aasta jõulude ajal ja kannab avastuse teinud asteroidiseire süsteemi järgi hüüdnime Atlas. Kui alguses peeti seda suhteliselt pisikeseks ja alles paar nädalat tagasi oli seda isegi teleskoobiga suhteliselt raske näha, on selle heledus nüüdseks hüppeliselt tõusnud. See annab põhjust arvata, et tegemist võib olla algselt arvatust mitmeid kordi suurema komeediga.

Hetkel asub Atlas kusagil Marsi orbiidiga võrreldavas kauguses ja paistab meile keskmises teleskoobis peaaegu seniidis Suure Vankri kõrval. Tulevatel kuudel ligineb see aga oma väljavenitatud orbiidil Päikesele ja kasvab oluliselt heleduses. Lähimas punktis Päikesele ehk periheelis, mis peaks aset leidma kusagil mai teises pooles, asub see meie kodutähest vaid 0,25 astronoomilise ühiku (veerand Maa-Päikese vahemaast) kaugusel. Sellel ajal, kui Atlas on liikunud kuhugi Perseuse tähtkuju esiplaanile, saavutab ta oma maksimaalse heleduse.

Kuigi komeetide heleduse prognoosid on kaugel täppisteadusest, on erinevad allikad välja käinud väga lootusrikkaid hinnanguid. Need algavad õhukese noorkuu sirbiga võrreldava heledusega ja lõppevad ülioptimistlike lubadustega, et Atlas hakkab särama Veenusest heledamalt. Realistlikumalt peaks see jääma kuhugi taeva heledaimate tähtedega võrreldavatesse piiridesse. Igal juhul peaks Atlast juba mõne nädala pärast silmaga näha olema ja mai lõpuks oleks raske pika sabaga komeedist madalal põhjataevas mööda vaadata.

Atlasel hoitakse tulevastel nädalatel kindlasti silma peal, sest alati eksisteerib võimalus, et see võib Päikesele lähenedes puruneda ja aurustuda. Sellisel juhul jääb selle tähelend üürikeseks. Kui aga mitte, siis arvutuste kohaselt on Atlase orbiit peaaegu paraboolne, mis tähendab, et peale meie kodukandi külastamist lennutatakse see kaugele päikesetagustele maadele, kust see ei naase ilmselt tuhandeid aastaid.

Komeedid on peamiselt jääst ja tolmust koosnevad taevakehad, mis pärinevad Päikesesüsteemi äärealadelt. Omavahelise gravitatsioonilise nügimise käigus kukuvad mõned neist aeg-ajalt Päikesele lähemale, kus nad hakkavad soojuse mõjul aurustama. Selle käigus tekib paari kilomeetrise läbimõõduga asteroidi ümber tohutu gaasiümbris, mida nimetatakse koomaks ning mille taha "puhub" Päike sadu tuhandeid kilomeetreid pika saba või sabad.

Kõigi aegade tuntuimaks komeediks on ilmselt Halley, mis külastab Päikese lähipiirkondi iga 75-76 aasta tagant. Viimati oli teda näha 1986. aastal ja järgmine kord tuleb 2061. aastal.

Atlase liikumisel ja heledusel saab silma peal hoida siit: https://theskylive.com/c2019y4-info

Populaarne

Tagasi üles