Postimehe ja akadeemikute nõukoda: andmetega viivitamine on mäng inimeludega

Koroona testimise komplekt.

FOTO: Solis BioDyne

Kolmapäeval (1.04) viiendat korda videosilla vahendusel hetkeolukorda vaaginud Postimehe ja teaduste akadeemia liikmete nõukoda tõdes, et ligipääs andmetele on praegu kõige olulisem haiguse leviku hindamiseks ja kriisiolukorrast väljumisstrateegiate kujundamiseks. Riigilt on vaja luba mobiiliandmete kasutamiseks, inimesed saavad aidata, kui täidavad koroonapäevikut.

  • Väga oluline on see, kuidas ja mis andmetele saavad teadlased ligipääsu. Mobiiliandmete jagamisega on edasi liigutud. Aga kui eelmisel nädalal tundus, et andmekaitse inspektsioon on põhimõtteliselt nõus teadlaste versiooniga andmete kasutusest, siis praegu läks töösse tavamehhanism ja vastutust delegeeritakse aina edasi. 
  • Modelleerimiseks vajalike andmete andmisega viivitamine on mäng inimeludega. Retoorika on jõuline, kuid praegu on selleks õige aeg, sest mõne nädala pärast on olukord muutunud ning tänast ei saa enam taastada. Sellisel juhul jääb teadmata, kui palju on immuunseid inimesi ning kriisist väljumise stsenaariumid jäävad märksa hägusamaks. 
  • Kui Rootsi tuleb oma majandusega efektiivselt välja, siis meie tuleme nende sabas.
    • Rootsi on terve tervishoiusüsteemi tule alla pannud, et ei peaks tegema nii palju piiranguid inimeste käitumisele.
    • Oma piirangutes peaksime käituma Norra järgi. Praegused arvud näitavad, et Eesti on nagu Norra, ainult neli päeva maas.  
  • Koroona.ut.ee veebilehel saavad diagnoositud ja need inimesed, kes kahtlustavad nakatumist, pidada veebipäevikut. Kutsume üles kõiki vabatahtlikke andma teadlastele andmeid oma haigussümptomite kulgemise ja käitumismustrite kohta. Andmed on teadlastele anonüümsed.
  • Nende andmete põhjal saab TÜ valitsusele välja pakkuda seiremeetodi eriolukorrast väljumise strateegiaks. On vaja tuvastada, mis on haiguse maht üldpopulatsioonis ja mis on läbipõdemise maht. 
  • Pole otseseid tõendeid, sest uuringuid pole tehtud, aga maailma andmete põhjal saab öelda, et koroonaviirusest on ringlemas mitu tüve. Itaalia tüvi on nakkavam ja läbipõdemisel raskem kui saksa tüvi. Mitme tüvega saab seletada, miks Saksamaal on haiguse olukord leebem, miks Šveitsi põhja- ja lõunaosa situatsioonid erinevad kardinaalselt ning miks New York ja New Jersey USAs on raskelt pihta saanud – neil on suur itaallaste kogukond ning tihedad sidemed Itaaliaga. 
    • Eestis on ringlemas nii itaalia kui saksa tüvi, sest toodi välismaalt mitmest kohast sisse. Ainult ühest viiruse sekveneerimisest ei piisa, tuleb uurida viirust eri haigetel.
  • Samuti pole veel täpselt teada, kas SARS-CoV-2 levib ainult piisknakkusega või ka aerosoolselt.
    • Seni on terviseamet võtnud eelduseks, et SARS-CoV-2 aerosoolselt ei levi. Tegelikult oleks pidanud eelduseks võtma halva variandi, kui selgeid tõendeid ei ole. 
    • Aerosoolnakatumise puhul kahemeetrisest vahest ei piisa, eriti tuule käes.
  • Millised võiks olla väljumisstrateegiad? Hiinas näeme, et kontroll inimeste liikumise üle jätkub pikka aega ning seda tingimustes, kus hiinlased on niikuinii rohkem harjunud, et riik nende järele luurab. Mis võiks olla võimalik või vastuvõetav meie vabas ühiskonnas? 
    • Saaremaast saab mudel, kuidas kriisist väljuda.
    • Itaalias kaalutakse varianti 20–40-aastased inimesed vabatahtlikkuse alusel tööle saata. Sellisel juhul eraldataks nad vanadest pereliikmetest, näiteks pannakse hotellidesse elama. Lisaks peaks kogu aeg testima, et võimalikule haiguse levikule jälile saada. Tegemist on siiski küll ärimeeste ettepanekuga, mitte arstide ideega.
    • Eestis on vaja rohkem kaitsevahendeid, et majandust tööle panna. Näiteks Maximal on Lätist saadud kaitseklaasid, aga Selveril mitte. 
  • Töö kolimisel büroost koju ja e-kaubanduse levikul muutub transpordivõrgustik ning nõuded, mida töötajad esitavad elektri- ja telekomifirmadele: elektrivarustus ja viimase miili internet peavad olema töökindlad.

Nõukoja koosolekul osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Tiit Tammaru, Urmas Varblane, Eero Vasar ja Jaak Vilo, TTÜ professor Jaan Kalda ning Postimehe ajakirjanikud.

Populaarne

Tagasi üles
Back