Inimgeograafide põhjalikus ülevaates saab selgeks, millised katastroofilised vead võimaldasid viirusel Euroopasse ja sealt edasi Eestisse jõuda ning millised ohud võivad meid varitseda, kui me targalt ei tegutse.

Wõru*. Vaikne ja rahulik väikelinn. Mõnel läheb hästi, teisel on suhted natukene sassis. On mitu põlvkonda koos. Osa lapsi on õnne leidnud suures linnas, teised käivad välismaal tööl. Astutakse läbi. Tullakse tagasi. Eakad vanemad. Teine kodu. Kinnisvara. Sünnipäevad ja sugulaste kokkutulek. Väike linn põimunud inimsuhete ja kohtade maailmas, millest on kujunenud üks Eesti koroonaviiruse esimestest kolletest. Kuidas see niimoodi läks?

Kriisi ruumiline muster

Koroonakriisi leviku suurem laine hakkab Euroopas läbi saama ja saame teha esimese ülevaate ruumilise leviku mustrites, kus on sõlmpunktideks suurlinnad, aga lisaks on mitmeid juhuslikke kõrvalepõikeid, halbu ja õnnelikke juhuste kokkusattumusi. Leviku olemust saame mõista, kui meil on olemas operatiivne teave. Viimane tekib aga siis, kui kogume nii haigestumisega seotud andmeid kui ka kuulame kohalikke kogukondi ja kasutame uue tehnoloogia võimalusi. Üks Põhja-Itaalia kogemusest tehtud järeldus on, et poolikud lahendused aitavad viirusel levida. Oluline on käia viiruse levikust samm ees, mitte järel, kuid täpne strateegia sõltub iga riigi meditsiinisüsteemi võimekusest.

Maailmas ringi vaadates näeme, et viirus on liikunud suurte linnade kaudu. Enamikus riikides, ka meie naabrite juures, on kõige enam koroonajuhtumeid pealinnades. Eestil on seni läinud hästi – eesliinil on tehtud väga head tööd. Erandina ei paikne meil ka koroona epitsenter pealinnas Tallinnas.

Suurlinnad on värav maailma – elanike tihedus on seal kõige suurem ning ka praeguses karantiini olukorras tekib kõige rohkem hädavajalikke liikumisi ja võimalikke inimeste kokkupuutepunkte just suurtes linnades, nii ka viiruse alguspunktis Wuhanis.

Oma enam kui 11 miljoni elanikuga on Wuhan Hubei provintsi (60 miljonit elanikku) pealinn ja kogu Hiina rahvaarvult üheksas linnapiirkond. See on Kesk-Hiina suurim linn, see on poliitiline, majanduslik ja hariduskeskus ning hiiglaslik transpordisõlm, mille harud ulatuvad mitte ainult üle Hiina vaid ka üle maailma. Ühendused, sealhulgas lennuühendused, on siiski pigem piirkondlikud, ning Aasiast väljapoole ulatuvaid harusid on vähe.

Euroopa otseühendused Wuhaniga olid enne koroonakriisi puhkemist pigem tagasihoidlikud ning otselennud viisid kriisi puhkemise eel kolme suuremasse linna: Rooma, Pariisi ja Londonisse. Sellest võib järeldada, et viiruspuhangu tekkimise risk oli Euroopas suurim Itaalias, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis. Teistele riikidele oleks pidanud see jätma oluliselt rohkem hingetõmbeaega, aga maailm on läbi suurlinnade omavahel tihedalt põimunud.

Teadaolevalt tuvastatigi esimesed nakatunud Euroopas Prantsusmaal Bordeaux’s ja Pariisi lähistel selle aasta 24. jaanuaril. Itaalias ja Ühendkuningriigis registreeriti esimene nakatunu 31. jaanuaril, paar päeva pärast Saksamaad ja samal ajal kui Hispaanias ja Rootsis. Põhjalike analüüse vajab see, miks oli koroonaviiruse levik riigi sees Itaalias ja täpsemalt Põhja-Itaalia linnades kõige kiirem. Seni on võrreldud peamiselt Itaaliat ja Hiinat. Itaalias toimunu ja Euroopa-sisese leviku mõistmiseks peame aga võrdlema Itaaliat teiste Euroopa riikidega. Toome välja seni pakutud mittemeditsiinilised seletused.

Itaalias puudub ametlikult teadaolev Patsient Null, kuid jaanuari lõpus tuvastati esimesed nakatunud, kelleks olid Hiina turistid Roomas.

Esimene neist seondub vanemaealiste inimeste suure osakaaluga, sest eakate võime viirusele vastu panna on kõige nõrgem. Itaalia on tõepoolest suure eakate osakaaluga ühiskond, kuid selle näitaja poolest ei eristu ta oluliselt Prantsusmaast ja Ühendkuningriigist – oodatav eluiga sünnihetkel on neis riikides vastavalt 83, 82 ja 81 aastat. Teine seletus on seotud lähisuhtlust soosiva kultuuriga. See võib olla oluline, eristades teataval määral Lõuna- ja Põhja-Euroopat, Itaalia ja Prantsusmaa vahel on erinevused siiski väiksemad.

Kolmas seletus on seotud põlvkondadevahelise suhtluse tihedusega. Siin on erinevus juba oluline. Mida lõuna poole Euroopas liigume, seda vanemas eas asuvad lapsed iseseisvat elu elama. Itaalias lahkuvad lapsed vanematekodust keskmiselt 30 aasta vanuselt. See tähendab, et paljud 30-aastased ja vanemad inimesed elavad Itaalias endiselt koos oma 60-aastaste ja vanemate emade-isadega ning teatavasti kasvab koroonaviiruse suremuse risk 60-aastaste ja vanemate seas hüppeliselt. Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis lahkuvad lapsed vanematekodust nooremalt, 23–24 aasta vanuselt, mistõttu on oht viirust vanematele edasi anda nende puhul väiksem.

Õnnetute kokkusattumuste ahel

Paraku pole needki põhjused ammendavad. Tuletame meelde, et Wuhanist kulgesid otselennud Rooma. Itaalias puudub ametlikult teadaolev Patsient Null, kuid jaanuari lõpus tuvastati esimesed nakatunud, kelleks olid Hiina turistid Roomas. Esimesed teadaolevad haigusjuhud Põhja-Itaalias ilmnesid oluliselt hiljem, veebruari teises pooles. Viirus pidi aga Põhja-Itaaliasse jõudma oluliselt varem, sest juba 22. veebruarist on teada sealne esimene surmajuhtum. Viiruse massilise leviku päästikuks on olnud õnnetud kokkusattumised.

Viirus võis Põhja-Itaaliasse jõuda Rooma kaudu, aga ka otse Wuhanist. Nimelt asuvad Põhja-Itaalias kaks suurt rahvusvahelist lennujaama Milano ja Bergamo. Kuigi Itaalia sulges otseühendused Hiinaga 31. jaanuaril, siis ka praegu on võimalik juba maikuusse osta pileteid Wuhan-Bergamo lennule vaid mõne ümberistumisega. Bergamo lennujaam on Itaalias suuruselt kolmas ja linn on igapäevaste liikumiste kaudu hästi ühendatud ümbritsevate Põhja-Itaalia linnadega nagu Milano, Verona, Veneetsia. Bergamot ümbritsev Lombardia maakond on Itaalia kõige rikkam ja arenenum piirkond ning seal on linnade ja asulate vaheline igapäevane liikuvus väga suur. Seetõttu levis viirus kogu maakonna sees kiiresti.

Viiruseohust hoolimata kordus massiürituste korraldamise viga riigist riiki.

Bergamo jaoks teine õnnetu tegur seondub jalgpalliga. Koroonapuhangu alguses, kui viiruse levik ei olnud Põhja-Itaalias veel kinnitust leidnud, jätkus jalgpallihooaeg. Bergamo Atalanta Itaalia meistrivõistluste kohtumised toimuvad kodustaadionil, Euroopa meistrite liiga mängud aga Põhja-Itaalia rahvarohkeimas linnas Milanos legendaarsel San Siro hiigelstaadionil. Staadion maksimaalne mahutavus on enam kui 75 000 pealtvaatajat, olles selle näitaja poolest Euroopas üks suurimad, Itaalias aga suurim.

19. veebruaril kohtus Bergamo Atalanta Milanos Hispaania klubi Valenciaga hinnanguliselt 40 000 pealtvaataja silme all. Veel polnud kindlalt teada, et viirus on juba kohal. Selle kohapealse leviku hinnang oli madal ning Põhja-Itaalia esimese haigestunu ametliku kinnitamiseni oli aega veel kaks päeva. Viiruseohust hoolimata kordus massiürituste korraldamise viga riigist riiki – viiruse kohapealset levikut alahinnati, sest veel ei olnud piisavalt kindlalt teada, millised on selle leviku mehhanismid ning et viirust levitavad ka sümptomiteta inimesed. Tagantjärele/ette vaatava tarkusena teame, et kastutatavate meetmete proportsionaalsuse argumendile tuginedes ja kindla tõendusmaterjali tekke ootuses kipuvad lahendused viiruse leviku alguses olema reageerivad, mitte ennetavad.

Bergamo Atalanta fännid Meistrite Liiga mängul Milaanos San Siro staadionil. Takkajärgi targana on seda mängu nimetatud koroonaviiruse leviku kontekstis Mäng Nulliks, kuna just selle massiüritusega sai viirus plahvatuslikult levima hakata.

FOTO: MIGUEL MEDINA/AFP/Scanpix

Milanos toimunud Meistrite Liiga mängu on nimetatud tagantjärele Mäng Nulliks. Koduvõistkond võitis kohtumise tulemusega 4:1, pealtvaatajad rõõmustasid, kallistasid ja tähistasid suurvõitu. Ja levitasid üksteisele haigust. Koroonaviirus on ülinakkav ja praeguseks teame, et see levib ka aerosoolsel teel. Suur poolkinnine jalgpallistaadion tihedalt täis inimesi oli viiruse levikuks ideaalne koht. See oli halbade asjaolude väga halb kokkusattumus. Just see oli tõenäoliselt hetk, kui džinn pääses pudelist välja.

Viirus levib üle Euroopa

Sellega pole viiruse kiiret üle-euroopalist levikut soosinud tegurite jada lõppenud. Veel õnnetum asjaolude kokkusattumine oli, et viiruse puhkemise ajal Põhja-Itaalias ei olnud tegu mitte lihtsalt suusahooajaga, vaid valdavas osas Euroopa riikides oli veebruari lõpus veel ka koolivaheaeg ning inimesed kogunesid kõikjalt Euroopast suusakuurortidesse, sealhulgas Põhja-Itaaliasse. BBC uudiste pealkiri 26. veebruarist võtab tekkinud olukorra kokku kuiva tõdemusega: koroonaviirus kandub üle Euroopa laiali Itaaliast.

Baltimaid vaadates tuleb aga tõdeda, et Lätil ja Leedul oli õnne. Meie lõunanaabritel ei olnud hetkel, kui viirus Itaaliast üle Euroopa valgus, parasjagu koolivaheaega.

Vaadates viiruse leviku kaarti jääb silma, et Lõuna- ja Lääne-Euroopas on koroona levik tänase päeva seisuga muudest Euroopa osadest oluliselt ulatuslikum. Ka suremus on Lääne- ja Lõuna-Euroopas kõrgem kui mujal Euroopas, seda ka elanike arvu suurust arvesse võttes. Lisaks Itaaliale ja Hispaaniale on surmade arv miljoni inimese kohta kõrge just paljudes läänepoolestes riikides, näiteks Prantsusmaal, Hollandis, Belgias jne. Osaliselt on see tingitud sellest, et need riigid on rahvaarvult suured ning paiknevad Itaaliale lähemal. Huvitav küsimus on, kas selle taga võib olla nende riikide elanike suurem jõukus.

Baltimaid vaadates tuleb aga tõdeda, et Lätil ja Leedul oli õnne. Meie lõunanaabritel ei olnud hetkel, kui viirus Itaaliast üle Euroopa valgus, parasjagu koolivaheaega ning see võib seletada, miks seal on haigusjuhte vähem kui Eestis.

Koroona jõuab Eestisse

Esimene teadaolev koroonaviiruse juhtum tuvastati 27. veebruaril Tallinnas. Erinevalt paljudest teistest riikidest oli esimene nakatunu saanud viiruse Iraanist, mitte Põhja-Itaaliast. Teadaolev – rõhutame, teadaolev – suurema mõjuga viiruse sisenemine Eestisse toimus 29. veebruaril Bergamo–Riia lennuga. Kaheksa lennul viibinud inimese test osutus positiivseks ning tulemused said teatavaks 3–5. märtsil. 6. märtsil suleti Tallinnas Kristiine gümnaasium, sest ühel koolivaheajal Itaalias suusatamas käinud õpilasel tuvastati viirus. Tagantjärele targalt saame ka öelda, et Saaremaal korrati suuresti Mäng Nulli viga ja olukorras, kus viiruseoht oli juba aktuaalne, lasti sel ühe suursündmuse tagajärjel plahvatuslikult levima hakata, tekitades siirdeid mujale Eestisse.

3. märts. Kuressaares toimunud Saaremaa vs Milano Powervolley võrkpallimatšiga korratakse Itaalia nn Mängu Nulli viga. Tagajärjeks on Saaremaa muutumine Eesti suurimaks viiruse koldeks.

FOTO: Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Täpne ja kiire liikumiste teave on viiruse leviku peatamiseks oluline, sest annab nii arstidele aega haigestunutega tegelemiseks kui ka päästab ühiskonna ulatuslikust seiskamisest. Väga operatiivne võimalus reisijate kohta käiva statistika kogumiseks on anonüümsed mobiilpositsioneerimise andmed. Eesti Pank on viimased 10 aastat reisijate statistikat koostanud anonüümsete mobiilpositsioneerimise andmete alusel, mis on vajalik sisend riigi maksebilansi ja riigieelarve koostamisele. Juriidiliste kitsaskohtade tõttu on see andmevoog peatunud ja seetõttu puudub meil teave selle kohta, kuidas inimesed 2020. aasta veebruaris ja märtsis Eesti ja Itaalia vahet reisisid. Kuid näiteks 2018. aasta andmetele tuginedes saame öelda, millistest Eesti piirkondadest Itaaliasse üldistatult reisitakse.

Näeme, et Itaaliat külastavad inimesed üle kogu Eesti, kuid vähemalt 2018. aastal oli kõige enam reisijaid Tallinnast ja lähiümbruse nn kuldse ringi valdadest. See kinnitab, et esimesed nakatunud võisid olla Tallinnast, aga ei välista, et esimeste nakatujate seas võis olla inimesi ka mujal Eestis. Aga Eestisse saabuti samal ajal ka teistest suusakuurortidest Austrias, Prantsusmaal jne. Kuna viirusel on pikk peiteperiood ning nüüd teame ka seda, et viirust kannavad edasi ka ennast täiesti tervena tundvad inimesed, siis oli potentsiaalne risk koroona riigisiseseks levikuks oluliselt suurem, kui me viiruspuhangu puhkedes aimata oskasime.

Tallinn pääses napilt

Seega sai viiruse levik alguse küll Tallinnast, kuid plahvatuslikku kasvu siin ei järgnenud. Miks seda ei juhtunud, on vähemalt sama oluline, kui see, miks viiruse suurem levik puhkes Saaremaal. Siin võib olla mitmeid seletusi. Võrreldes teiste Euroopa linnadega on Tallinn rahvaarvult suhteliselt väike, puudub võimas ühistranspordi taristu, näiteks metroo. Eestis on Tallinna ja Tartu linnapea püüdnud käia sündmustest sammu ees ning palunud korduvalt riiki olla piirangute seadmisel range, süsteemne ja arusaadav.

Kohalike viiruskolletega suudame me hakkama saada, Tallinnast algava puhanguga oleks olukord oluliselt keerulisem.

Tagantjärele võime tõdeda, et valitsuselt oli eriolukorra kiire välja kuulutamine väga õige samm. Üks otsustav tegur oli ka 13. märtsil Lasnamäel Tondiraba hallis toimuma pidanud Vene estraaditähe Filipp Kirkorovi kontserdi ärajätmine. Kontserdil oleks osalenud palju kuulajaid Tallinnast, mujalt Eestist, kindlasti Lasnamäelt, mis on oma enam kui 100 000 elanikuga kõige tihedama asustusega piirkond Eestis. Võib öelda, et Tallinn pääses väga napilt.

Nakatunute väike arv elanike kohta Tallinnas on vähemalt seni päästnud Eestit suuremast vapustusest ning viiruse levik on kõige laiem olnud Saaremaal. Kuid absoluutarvudelt on haigestunuid Tallinnas siiski palju ning kõige suuremad üle-eestilise leviku riskid on jätkuvalt seotud Tallinna ja teiste suuremate linnadega nagu Tartu, Pärnu ja Ida-Virumaa linnad. See teadmine on tõenäoliselt nii ilmselge, et kipume seda unustama.

2018. aasta Eesti-siseste liikumiste andmete põhjal saame näidata, milline võib olla viiruse levik Eestis juhul, kui samasugune hulk inimesi nakatub kahes eri piirkonnas, Tallinnas ja Narvas. Kasutame viiruse SEIR levikumudelit ja sisestame vaid väga väikesed lähtearvud. Loomulikult on tegu vaid üsnagi toore hinnanguga, kuna mudeldamistegevus alles algas ja mudel vajab arendamist, aga informatiivne on see siiski.

Praegu näitab mudel, et kui Tallinnas oleks 10 nakatunut ja viiruse leviku tõkestamise meetmeid ei rakendataks, kasvaks haigestunute arv kiiremini ja hakkaks levima üle Eesti. Samade lähtetingimuste juures tekiks Narvas aga eelkõige kohalik kolle, nii nagu praegu Saaremaal. Kohalike viiruskolletega suudame me hakkama saada, Tallinnast algava puhanguga oleks olukord oluliselt keerulisem.

Erinevuse põhjuseks on Tallinna suurem elanikkond ja Tallinna inimeste liikumismustrid, mis on tihedalt seotud inimeste teiste elukohtadega üle Eesti. 2018. aasta mobiilpositsioneerimise andmed näitavad hästi, milliste Eesti paikadega tallinlased seotud on. Teame, et igal aastal kolivad paljud linnainimesed – Tallinnas hinnanguliselt iga neljas-viies pere – suveks maale. Ka eriolukorra ajal on väga tavapärane, et inimesed hakkavad otsima pelgupaika, ning on väga loogiline, et kui pole enam vaja linnas tööl ja koolis käia, valgutakse üle Eesti laiali. Kuna Tallinn on suutnud viiruse plahvatuslikku levikut vältida, pole ka inimeste viiruspuhangu-aegne lahkumine haiguse levikut vähemalt praeguste andmete põhjal hoogustanud.

Mida sellest kõigest järeldada?

Eesti on seni saanud viiruse haldamisega hästi hakkama. Peamine viiruskolle Saaremaal ja sellest tekkinud siirded mujal Eestis on halbade ja õnnetute tegurite kokkusattumine, suuremates linnades ja mujal riigis on viiruse levik olnud seni paremini kontrolli all.

See, kuidas riigid pandeemiale reageerida võiksid, oleneb suuresti nende meditsiinisüsteemi võimekusest. Jõukad ja väga hea meditsiinisüsteemiga riigid nagu Rootsi ja Jaapan saavad endale lubada suuremat nakatumiste arvu ja jääda lootma karjaimmuunsuse tekkele. Vähem võimeka meditsiinisüsteemiga riikidele on see riskantne tee – haiglad, arstid ja õed ei pea lihtsalt koormusele vastu.

Kuulata tuleb kohalikku häält. Riigid tegelevad üldises avaliku sektori tööjaotuses enam seaduste ja reeglitega, kohalik omavalitsus aga inimestega. Eriolukorra ajal tuleb seetõttu kuulata lisaks teadlastele ja ekspertidele ka kohalikke juhte ning kaasata neid otsuste tegemise mehhanismi.

Kuivõrd viiruse levik kestab Eestis veel mitu kuud, siis ei tohi valvsust kaotada. Kõige kindlam on pidada elukohta vahetades kahe nädala pikkust eneseisolatsiooni.

Viiruse leviku saame peatada, kui käime viirustõrje meetmetega sammu ees, mitte järel. Poolikud lahendused ei peata efektiivselt viiruse levikut.

Suurim risk riigisiseseks levikuks on aga endiselt suur just suurtes linnades. Mida paremini suudame hoida viirust kontrolli all linnades, eriti Tallinnas, ja mida efektiivsemalt võtame kasutusele ettevaatusabinõud linnast maakoju kolides, seda väiksemaks jääb viiruse üle-eestiline levik. Peame meeles pidama, et igal suvel valguvad inimesed linnast maale ning kuivõrd viiruse levik kestab Eestis veel mitu kuud, siis ei tohi valvsust kaotada. Kõige kindlam on pidada elukohta vahetades kahe nädala pikkust eneseisolatsiooni.

Viiruse kontrollimiseks linnades on oluline keskenduda poodidele, transpordile ja laiemalt ohutule liikumisele. Poodidega seotud meetmed, näiteks täiskomplekti rakendamine, pikivahe hoidmine, maskide ja kaasaegse tehnoloogia kasutamine vähendavad koosmõjus kõige efektiivsemalt viiruse levikut.

Viiruspuhanguga võitlemisel aitab moodne tehnoloogia päästa elusid, majandust ja töökohti. Aasia riikide näitel on tehnoloogia edukas kasutamine aidanud viiruse levikule panna kiiremini piiri.

Tehnoloogiate eduka kasutamise üks osa on ka andmete tark kasutamine. Artiklis toodud jooniste ja mudelite aluseks olevad andmed on kaks aastat vanad, sest uuemaid andmeid ei ole võimalik täna saada. Loodame, et eriolukorra käigus tekkivatest aruteludest tuleme Eestis välja parema andmekasutusega. Moodsa tehnoloogia tark kasutus aitab suurendada kõigi heaolu, nii tänase eriolukorra ajal kui ka tavapärase elurütmi ajal. Põhiväärtused, inimeste vaimne ja füüsiline tervis ning majanduslik kindlus moodustavad ühtse terviku, mitte ei vastandu üksteisele.

Eriolukord ei ole kaugeltki läbi. Me oleme saanud tugevamaks ja ühtsemaks, rasked ajad seovad inimesi. Oleme edasi ettevaatlikud, võtame kasutusele tervikmeetmed ja mõtleme juba ka kriisist väljumise teele. Selleks kasutame ka paremaid andmeid. Üks hea moodus, kus igaüks saab parimate olemasolevate andmetega tutvuda ja ka ise oma panuse anda, on Tartu Ülikooli portaal https://koroona.ut.ee/.

* Wõrut on siinkohal käsitletud kui võrdkuju tavalisest Eesti väikelinnast.