Täna (22.04) videosilla teel Postimehe ajakirjanikega kohtunud Teaduste Akadeemia liikmete hinnang eriolukorra kulgemisele ei ole just roosiline: kuigi väljumisstrateegiat oleks hädasti vaja, on sellest ilma ülevaatlike andmeteta vähe kasu.
Postimehe ja akadeemikute nõukoda: väljumisstrateegiaks on vaja andmeid, andmeid, andmeid (7)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
22. aprill 2020, 17:05
Lühikokkuvõte kõlanud mõtetest:
- Mis iganes otsuseid valmivasse väljumisstrateegiasse ka pannakse, ei tohiks midagi liiga pikaajaliselt ette paika panna, kuna elu muutub. Pigem peaksid sammud olema võimalikult lühikesed.
- Strateegia koostamisel tuleks silmas pidada, et Eesti ja lähinaabrite piirangute lõdvendamise sammud oleksid koordineeritud – ühe riigi sees üksinda majandust avada ei ole mõtet. Kuna viirus on kohal ja levib kõigis riikides, ei pruugi riigipiiride sulgemisel praegu üldse enam suuremat mõtet olla.
- Kui lõdvendamisega ka alustada, siis peaks kesksel kohal olema kõikvõimalike isikukaitsevahendite süstemaatiline ja distsiplineeritud kasutamine.
- Summeerides Saksa Teaduste Akadeemia sõnumeid: andmed, andmed ja veel kord andmed! Hetkel ei paista tulemas olulist murdepunkti, samas on praegu selgusetu, kus maal me pandeemiaga oleme.
- Tööpaikade jaoks oleks vaja töötada välja kollektiivide kaitse meetmed.
- Kui riik hakkab Teadusagentuuri kaudu suunama suuri rahasummasid koroonaviirusega seotud uuringutesse, siis tasuks ehk luua uurimisrühmade konsortsiumid, mitte jääda üksikute uurimisrühmade tasemele. Väikeste projektide peale raha «puistamisel» võib sellest suur osa minna vett vedama.
- Riigi julgeoleku seisukohast on oluline saada valmis kaua räägitud spetsiaalne ohutuslabor.
- On ebatõenäoline, et kriis niipea läbi saaks, mistõttu võib ees seista ees harjumuspärase turuloogika otsustav ümber mõtlemine, samuti võivad majanduslike kaalutluste kõrval tõusta aina olulisemaks ka sotsiaalsed aspektid, erinevate sotsiaalsete rühmade haavatus ja institutsionaalsed ümberkorraldused.
Videokohtumisel osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Tiit Tammaru, Eero Vasar, Urmas Varblane, TTÜ professor Jaan Kalda ja Postimehe ajakirjanikud.