Teadusuuring kinnitab: eestlased tarbivad tõsiselt liiga vähe kiudaineid

Toidulaud. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja/Scanpix

Inimese soolestiku ning terve keha normaalseks funktsioneerimiseks peab meie toit sisaldama piisavas koguses kiudaineid. Kiudained kuuluvad küll süsivesikute hulka, kuid iseenesest on tegemist suure rühma väga erineva ehituse ja suurusega molekulidega, millel on meie organismis erinevad ülesanded.

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) koostöös Tervise Arengu Instituudi (TAI) ning TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi mikrobioomika uurimisrühma teadlastega analüüsisid oma äsjases uuringus eestlaste tavapärases toidus olevate kiudainete seoseid kehamassi indeksi, vere lipiidide sisalduse ja fekaalides tegutseva mikroelustikuga.

«Vabatahtlikud uuringus osalejad vastasid toitumise sagedusküsimustikule ja täitsid analüüsidele eelnevatel päevadel toidupäevikut. Uuring toimus kahe kuu jooksul, kusjuures proove koguti uuringu alguses ja lõpus. Seadsime eesmärgiks kaardistada detailsemalt eestlaste toitumisharjumused, fookusega kiudainete tarbimisele,» kommenteeris uuringu ülesehitust uuringu juht ja TTÜ toidutehnoloogia osakonna vanemteadur Kaarel Adamberg.

Kaarel Adamberg.

FOTO: TTÜ

Võrreldes seniste toitumisuuringutega jagati olulise uuendusena seekord kiudained seitsmesse kategooriasse, et iseloomustada kiudainete tarbimise mitmekesisust. Kategoriseerimisel võeti aluseks kiudainete keemiline koostis, mille lagundamiseks on vaja sarnaseid ensüüme. Näiteks fruktoosi sisaldavad kiudained grupeeriti ühte kategooriasse, arabinoosi ja ksüloosi sisaldavad kiudained teise kategooriasse jne. Lisaks analüüsiti toidupäevikute alusel ka teiste toitainete sisaldusi päevamenüüdes.

«Meie tulemused kinnitasid varasema TAI sagedusküsimustiku põhjal läbiviidud uuringu tulemusi, et eesti inimeste toit on kiudainete poolest vaesem kui toitumissoovituste järgi olema peaks (25–35 gr päevas, ehk vähemalt 13 gr 1000 kcal toiduenergia kohta). Tänu kiudainete kategoriseerimisele nägime nüüd ka seda, milliste kiudainete osakaal toidus on kõige puudulikum ja millised toiduained sellega seostuvad,» sedastas Adamberg.

Kiudainete üldhulga alusel grupeeriti uuringus osalenud inimesed kõrge ja madala kiudaine saajateks, vastavalt kas üle 30 grammi või alla 19 grammi päevas (normaliseeritud tarbimine 2000 kcal kohta). Loodud gruppide vahel nähti mitmeid erinevusi, eelkõige joonistus välja fakt, et kõrge kiudaine tarbijate rühma keskmine kehamassiindeks (KMI) oli madalam kui neil, kelle toit sisaldas vähe kiudaineid.

Kiudainerikka toitumise korral olid peamisteks kiudainete allikateks arabinoksülaani sisaldavad täisteraviljad (näiteks rukis ja täisteranisu), puuviljad (eeskätt õunad), beeta-glükaani sisaldav kaer ning pektiini ja tselluloosi sisaldavad köögiviljad (porgand, kapsas). Sellega kooskõlas leiti kõrge kiudainega toitu söövate inimeste soolekooslustes rohkelt baktereid liikidest Roseburia, Bacteroides xylanisolvens ja Oxalobacter formigenes. Vastupidiselt oli madala kiudaine tarbijate rühmas tunduvalt kõrgem rafineeritud teraviljatoodete (saia), lihatoodete ja maiustuste tarbimine. Saiapõhine menüü sisaldab kiudainetest proportsionaalselt rohkem fruktaane, millele viitab ka antud uuringugrupile iseloomulik soolebakterite kooslus, kus domineerivad Collinsella, Coprococcus ja Dorea suurem osakaal. Neid baktereid on ka teiste poolt tehtud uuringute andmetel seostatud ülekaaluga ning oletatakse, et need võivad olla seotud põletikuliste protsesside aktiveerimisega seedetraktis.

«Uuringu alusel saab väita, et toitumisharjumused on tihedalt seotud meie jämesoole bakterikoosluste ning tervisenäitajatega ning õiget toiduvalikut (nt kiudainerikas dieet, milles on tagatud eelkõige vajalike kiudainete olemasolu) võiks enam kasutada tervise toetamiseks läbi soolekoosluse tervendamise,» kinnitas Kaarel Adamberg.

Teadusuuring ilmus ajakirjas Journal of Food Sciences and Nutrition.

Populaarne

Tagasi üles
Back