Avastus: ka Marsi atmosfäär kumab roheliselt
Rahvusvahelises Kosmosejaamas viibivad astronaudid on juba ammu täheldanud, et vahel paistab Maa atmosfäär kerge rohelise tooniga kumavat. Nüüd nägi kosmoseaparaat samasugust õrna helendust ka punase planeedi kohal.
Kuma tekib, kui päikesevalgus hapniku aatomeid ergastab ning kuigi teadlased on ammu prognoosinud, et sama laadi nähtust peaks esinema ka Marsil, ei ole seda varem tõestatud, kirjutab BBC.
Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ja venelaste Roskosmose ühine kosmoseaparaat Trace Gas Orbiter (TGO) saigi nüüd hakkama ajaloolise vaatlusega, mille tulemustest on selge, et ka Marsi atmosfäär kumab. Samas ei olnud see üldsegi missiooni otsene eesmärk.
«See on väga hea tulemus, kuigi sellise asja vaatamiseks keegi eraldi missiooni ei plaaniks,» ütles BBC uudistele Ühendkuningriigi Open University kosmoseteadlane Manish Patel, kes on seotud ka kosmoseaparaadi optikaseadmete arendusega. «Kui aga juba seal olime, siis mõtlesime, et vaadata ju võib. Ja see töötas.»
Siiski ei ole tegu Maa pooluste lähistel taevast paistvate virmaliste Marsi-analoogiga. Virmalised tekivad, kui Päikesest kiirguvad laetud osakesed ja Maa atmosfääri molekulid kokku põrkavad, siis kuma põhjuseks on hoopis päikesevalgus ise, mis tõstab hapniku aatomid kõrgemale energiatasemele. Kui need ergastunud olekust tagasi madalama energiaga olekusse vajuvad, vabanebki neeldunud energia rohelise kiirgusena.
Kuna Marsi atmosfääris hapnik praktiliselt puudub, seal rohelist kuma oluliselt vähem ning sestap ei ole teadlased avaldanud sellest ka pilte. Küll aga lagundab päikesevalgus vähehaaval Marsi atmosfääris sisalduvaid süsihappegaasi molekule, mille tagajärjel tekib väikeses koguses vabasid hapniku aatomeid. Just sellise protsessi tagajärjel tekkinud rohelist kuma TGO pardal olev Nomadi spektromeeter ka «nägi». Kuna tegu on praeguse seisuga vaid teadusinstrumendi mõõtmistega, ei ole agentuuril veel ette näidata ka kauneid kosmosepilte Marsi kumast.
Vastavalt teadusajakirjas Nature Astronomy avaldatud informatsioonile suudab spektromeeter fikseerida hapniku olemasolu 80 ja 120 kilomeetri kõrgusel Marsi pinnalt. Nendelt kõrgustelt saadud valguse võrdlemine võimaldab teadlastel teha järeldusi Marsi atmosfääri paksuse ja selle muutlikkuse kohta. Viimane võib aga olla oluline teadmine tulevaste Marsi-missioonide planeerimisel.