Uuring: lõunapoolus soojeneb ülejäänud maakerast kolm korda kiiremini (1)
Lõunapoolus on soojemate ookeanitemperatuuride tõttu soojenenud viimase 30 aasta jooksul kolm korda kiiremini kui kogu ülejäänud planeet, selgus esmaspäeval avaldatud uuringust.
Antarktika õhutemperatuurid kõiguvad sõltuvalt piirkonnast ja aastaajast väga suurelt ning aastaid arvati, et lõunapoolusel oli jahe ka siis, kui mandril soojaks läks.
Uus-Meremaa, Briti ja USA teadlased analüüsisid 60 aasta pikkust perioodi ilmajaama andmetes ja kasutasid arvutimodelleerimist, et uurida, mis kiire soojenemise põhjustas.
Nad jõudsid järeldusele, et Vaikse ookeani lääneosa soojemad temperatuurid olid aastakümnete jooksul alandanud õhurõhku Wedelli mere kohal Atlandi ookeani lõunaosas.
See oli omakorda suurendanud sooja õhu liikumist otse lõunapooluse kohale, soojendades seda alates 1989. aastast enam kui 1,83 kraadi võrra.
Uuringu autorite sõnul suurendab looduse soojenevat trendi ilmselt inimtegevuse tulemusena kasvanud kasvuhoonegaaside tootmine, mis võib varjata süsinikreostuse soojenevat mõju lõunapooluse kohal.
«Ehkki oli teada 20. sajandil toimunud temperatuuri soojenemine Antarktika lääneosas ja Antarktika poolsaarel, siis lõunapoolus jahenes,» ütles Kyle Clem, Wellingotni Victoria ülikooli teadur ning uurimuse juhtivteadlane.
«Arvati, et see osa Antarktikast võib olla soojenemise osas immuunne või sellest isoleeritud. Avastasime, et enam see nii pole,» ütles ta AFP-le.
Andmete põhjal selgus, et lõunapoolus soojenes 10 aasta jooksul 0,6 kraadi, võrreldes ülejäänud planeedi 0,2-kraadise soojenemisega.
Ajakirjas Nature Climate Change avaldatud uurimuse autorite arvates on muutuste põhjuseks nähtus nimega Vaikse ookeani dekaadideülene ostsillatsioon (IPO).
IPO tsükkel kestab 15-30 aastat ning kõigub «positiivse» seisundi, mil Vaikse ookeani troopiline osa on keskmisest soojem ja Vaikse ookeani põhjapoolne osa keskmisest külmem, ning "negatiivse" seisundi vahel, kus temperatuuri anomaalia on vastupidine.
Sajandi algul läks IPO negatiivsesse tsüklisse, mis põhjustab suurematel laiuskraadidel suuremat soojuse juhtimist ning suuremaid õhurõhu kõikumisi, mille tulemuseks on tugev sooja õhu liikumine otse üle lõunapooluse.
Clemi sõnul ületas 1,83-kraadine soojenemine 99,99 protsendi ulatuses kõik 30 aasta soojenemise trendid.
«Kuigi soojenemine oli peaaegu kliimamudelite looduslike muutuste piires, oli vägagi tõenäoline, et inimtegevusel on oma osa,» ütles ta.