Kliimasoojenemine: lagunes Kanada viimane jääšelf

Ellesmere'i saar Põhja-Kanadas, mille rannikul asuv Milne'i šelfijää purunes.

FOTO: Nasa/Reuters /Scanpix

Kuuma suve ja globaalse soojenemise koosmõjul murdus Kanada viimane terviklik šelfijää hulgaks hiiglaslikeks jäämägedeks, teatasid teadlased.

4000 aasta vanune Milne’i šelfijää oli Kanada viimane terviklikuna säilinud šelfijää, kuid juuli lõpus märkas jääd analüüsiv Kanada Jääteenistuse teadlane Adrienne White satelliidifotodelt, et ligi 43 protsenti sellest oli lahti murdunud. Väidetavalt toimus murdumine 30. ja 31. juulil.

Sündmuste käigus tekkis kaks hiiglaslikku jäämäge ja mitu väiksemat, mis on juba praegu asunud avamere suunas triivima, ütles White. Neist suurima pikkus on 55 kilomeetrit ja laius 11,5 kilomeetrit, kõik tekkinud jäämägede paksus on 70 kuni 80 meetrit.

«See on tohutu, tohutu suur jääblokk,» ütles White. «Kui üks neist peaks asuma liikuma nafta puurtorni suunas, siis ei saagi midagi muud teha peale puurtorni liigutamise.»

Varem oli jääsulavee laikudega kaetud valge jääšelf pindalaga 187 ruutkilomeetrit, kuid murdumine on taandanud selle 106 ruutkilomeetri peale.

Vahemikus maist augustini olid piirkonnas temperatuurid üheksa kraadi kõrgemad kui 1980-2010 aasta keskmine, teatas Ottawa Ülikooli glatsioloogia professor Luke Copland. Juba enne seda on Arktika pikaajalise keskmise kohaselt soojenenud kiiremini kui ülejäänud maailm, Milne’i šelfijää piirkond veel eriti.

«See on kahtlemata kliimamuutuse tagajärg,» ütles Copland ja lisas, et jääd sulatavad nii selle kohal olev soojem õhk kui ka selle all liikuvad soojemad veed. «Milne’i šelf on väga eriline, see on hämmastavalt kaunis paik.»

Šelfijääd on sadu kuni tuhandeid aastaid vanad ja oluliselt paksemad kui tavaline pikaajaline merejää. Samas jäävad nad vanuselt ja paksuselt liustikele siiski alla, tõdes Copland.

Varem oli Kanada Nunavuti territooriumil asuva Ellesmere’i saare ümbruses suur hulk terviklikku šelfijääd, kuid viimastel aastatel on see inimtekkeliste kliimamuutuste tagajärjel lagunema hakanud, tõdes White. Aastaks 2005 oli alles vaid kuus terviklikku jäämassi ja Milne oligi neist viimane.

«Arktikas ei olegi enam kuigi palju jääšelfe alles. Näib, et me oleme nii Gröönimaal kui ka Venemaa Arktikas suuremast osast ilma jäänud. Vaid kaitstud fjordides võib veel midagi alles olla,» ütles Copland.

Tagasi üles
Back