Ürgne matrjoška – teadlased leidsid dinosauruse seest dinosauruse

Pildil on ihtüosauruse isendi fossiil ning selle mao sisu on nähtav kui kehast väljapoole ulatuv kamakas

FOTO: Ryosuke Motani/UC Davis/Cell Press

Teadlasid avastasid väljakaevatud merereptiili kõhust teise suure dinosauruse skeleti, mis pöörab ümber selle liigi toidulaua kohta käinud senised teooriad.

Kagu-Hiinas Guizhou provintsis kaevas rahvusvaheline paleontoloogide tiim välja viiemeetrise ihtüosauruse skeleti. Üllatuseks avastasid nad looma kõhuõõne kohalt teise iidse mereroomaja kere fossiili. Leiust sai esimene tõend, et see ihtüosauruse liik toitus suurtest selgroogsetest, mitte peajalgsetest (nt kalmaarid), nagu varem arvati.

4,8-meetrise ihtüosauruse (Guizhouichthyosaurus) kõhus olnud kahemeetrise kerefragmendi järgi tuvastasid teadlased, et ihtüosauruse saagiks langes ligi neli meetrit pikk talattosauruste esindaja (Xinpusaurus xingyiensis).

Leitud fossiilid võivad olla vanim otsene jäädvustus selle kohta, et suured selgroogsed olid mereroomajate saak. Samuti püstitab leid uue rekordi Mesosoikumi merereptiilide saaklooma suuruse kohta.

Ihtüosauruse (A) ja talattosauruse (B) skelett. Mustana näidatud talattosauruse saba ja pea puudusid ihtüosauruse kõhust. Saba leiti 23 meetri kauguselt.

FOTO: Jiang, Da-Yong et al.iScience, 101347, 2020/Cell Press

Raskelt neelatav avastus

«Vaadates sarnaste merereptiilide fossiile dinosauruste ajastust, pole me varem leidnud midagi, mis oleks maos nii hästi säilinud,» ütles Davise California Ülikooli paleobioloogia professor ja artikli kaasautor Ryosuke Motani. «Ihtüosauruse mao sisu oli maomahlast söövitamata, nii et loom pidi surema peagi pärast toidu neelamist. Alguses me lihtsalt ei uskunud seda, kuid pärast seda, kui olime veetnud mõne aasta väljakaevamisi külastades ja neid fossiile vaadates, olime lõpuks võimelised tunnistama tõde, mis meile näkku vaatas».

Kuna kõhus olevad fragmendid tavaliselt ei säili, siis peavad teadlased enamasti toetuma kaudsetele märkidele nagu lõualuude kuju ja hambad, et selgeks teha, millest iidsed loomad toitusid. Leitud ihtüosauruse liigil polnud nii suuri ja teravaid hambaid nagu enamikul tippkiskjatel, mistõttu arvati varem, et nad toitusid kalmaaridest. Uus avastus lükkab selle teadmise ümber ning näitab, et nad toitusid ka suurtest selgroogsetest.

Teadlased pole siiski kindlad, kas talattosaurus langes saagiks elusana või neelas ihtüosaurus alla juba surnud looma. Tõendid viitavad esimesele stsenaariumile. 23 meetri kaugusel leitud saba oli suure tõenäosusega ära hammustanud ihtüosaurus, samuti ei peeta tõenäoliseks, et ihtüosaurus leidis kuskilt suure puutumata raipe.

Paleontoloogilist avastust ja analüüsi kirjeldav teadusartikkel ilmus 20. augustil ajakirjas iScience.

Populaarne

Tagasi üles
Back