GALERII ⟩ Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land andis ametivande

18. mail rektoriks valitud Tiit Land andis esmaspäeval Tallinna Tehnikaülikooli rektori ametivande. Ametiketi asetas talle kaela president Kersti Kaljulaid. 

Land ütles, et võtab rektori ameti vastu suures ootusärevuses. «Tehnikaülikool jätkab oma missiooni täitmist inseneri- ja majandushariduse andjana Eestis, samas soovime luua enam innovatsiooni ning olla ettevõtlik ülikool nii tudengite kui kogu ühiskonna jaoks,» lisas ta.

President Kersti Kaljulaidi sõnul on Tallinna Tehnikaülikool Eesti jaoks eriliselt tähtis kool: «Siin saavad oma oskused kõik need inimesed, kelle vastutada on meie tehiskeskkonna toimimine kõige laiemas mõttes: et majad seisaks püsti, sillad kestaks kaua, IT-süsteemid töötaks efektiivsel ja energiasäästlikul moel ning Eesti saaks kliimaneutraalseks tarbijale harjumuspärast tarnekindlust kaotamata ja nõnda edasi.»

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps soovis rektorile uues ametis kordaminekuid ja lisas, et riik eeldab ülikoolidelt innovatsiooni eestvedamist ja kiiret reageerimist muutustele. «Ootused on kõrged: tuleb teha tihedamat koostööd ettevõtetega, soodustada töötajate liikumist ülikooli ning era- ja avaliku sektori vahel, arendada rakendusteadusi. Tallinna Tehnikaülikoolil on ees palju huvitavat ja vajalikku. Loodan, et koos tööandjate ja erialaliitudega saab peatselt teoks ka inseneriakadeemia loomine,» lisas Reps.

Tiit Land oli 2011. aastast Tallinna Ülikooli rektor. Aastatel 2000–2006 oli ta Stockholmi Ülikooli teadur ja neurokeemia dotsent, 2007. aastast Tallinna Ülikooli keemia professor ning aastatel 2008–2011 oli ta Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor.

Oma valimisplatvormis ütles Land, et kavatseb Tehnikaülikooli rektorina lähtuda ülikooli arengukavas seatud missioonist ning visioonist. Järgmise viie aasta jooksul soovib ta tõsta ülikooli akadeemilist kvaliteeti, kasvatada teadus- ja arendustöö kvaliteeti ning mahtusid ja algatada ülikooli rahvusvahelistumise ning jätkusuutliku arengu põhimõtete tegevuskava koostamise.

Tiit Landi kõne muutmata kujul: 

Väga austatud Eesti Vabariigi President, lugupeetud haridus- ja teadusminister, austatud rektor, eksrektorid, kolleegid rektorid, lugupeetud Teaduste Akadeemia president, akadeemikud, professorid, auliikmed, austatud Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu!

Head kolleegid ja sõbrad!

Daamid ja härrad!

Andsin ametivande Tallinna Tehnikaülikooli 17. rektorina. Soovin tänada minu lugupeetud kaaskandidaate, rektor Jaak Aaviksood ja professor Jarek Kurnitskit. Aitäh teile diskussioonide eest rektorivalimiste perioodil. Me kõik olime väljas oma Tehnikaülikooli ja Eesti eest!

Minu tänusõnad kuuluvad Tehnikaülikooli nõukogule, kes mulle rektoriameti usaldas ja neile, kes mind rektorikandidaadiks soovitasid ja esitasid.

Hea Tehnikaülikooli pere!

Eesti kultuuriruumis kõlab nimi «Tehnikaülikool» väga hästi. Kas pole? Ja mul on väga hea meel, et mulle on usaldatud võimalus asuda tööle just Tallinna Tehnikaülikooli – nime poolest Eestis nii omane ja rahvusvaheliselt nõnda tuntud.

Mõlemad pooled, oma maale ja maailmale suunatus, on äärmiselt olulised. Kui me pole Eesti ülikool, siis pole meil neid väärtuseid, mida kanname, neid ülesandeid, mis on meile pandud seadusega, seda missiooni, mida täita soovime. Ning kui me pole rahvusvaheline, kõikjal mõistetav ja konkurentsivõimeline, pole meil õigust ja uhkust öelda, et oleme Eesti ülikool.

Iga õppeasutus, seda enam ülikool, peab olema selge ja eristuva loomuse, sihi, mainega. Tehnikaülikoolil on väga hea maine. Küll on igal hetkel päevakohane küsimus, missugune üks ajast ees käiv ülikool peaks olema, keda koolitama, mismoodi kõige paremal moel ühiskonda teenima?

Seda küsimust tuleb ikka ja jälle selgelt ja nõudlikult küsida, sest me ei käi oma teed iseenda, vaid üldise hüve nimel. Ning selleks peab meie töös iga päev sündima midagi uut, edasiviivat, erilist.

Käsikäes sellega, et ülikoolid on suunatud uue sünnile, pean ma oluliseks, et siin hoitaks tavasid. Tallinna Tehnikaülikooli lugu ulatub rohkem kui saja aasta taha, on sisuliselt sama vana, kui Eesti Vabariik. Seda lugu tuleb hoida, kalliks pidada. See on pinnas, millest sünnivad uued mõtted, eesmärgid, nende elluviimise viisid.

Ma tulen Tallinna Tehnikaülikooli rektori ametisse Tallinna Ülikoolist. Jah, kindlasti on Tallinna Ülikool hoopis teistmoodi õppeasutus, kus on paljuski teised erialad, teine struktuur, osaliselt ka teised tavad ja toimimise põhimõtted.

Muidugi ei proovigi ma kõiki neid siia kaasa võtta, igal ülikoolil on ainult talle omane tee. Aga mul on kindel tahe siia kaasa võtta tava otsustada asju meeskonnana.

Ja tean, et meeskonnana otsustamisel on ka oma nõrgad kohad – kõikidega läbi rääkides ja aru pidades läheb mõnevõrra kauem aega otsuste langetamiseni, mõnikord tunduvad vajalikud otsused isegi veidi venima jääda. Aga ma olen veendunud, et kõikide ideede ära kuulamine, läbi arutamine ja võimaluse korral arvestamine tasub end ära. Sellistel otsustel on enamuse jõud, neist õhkub tõsidust ja tugevust, neid hakatakse tõepoolest ellu viima.

Võin kinnitada, et just meeskonnatöö aitas Tallinna Ülikoolil, mida ma üheksa aastat juhtisin, läbi viia ajaloolise struktuurireformi, millel on kauakestev mõju nii TLÜs tehtavale teadustööle kui ka ülikooli majanduslikule alusele.

See, et ma meenutasin praegu just struktuurireformi, ei tähenda aga, et minu eesmärk rektori ametis on reformima asuda. Ei, muudatuste teele tuleb asuda vaid siis, kui reformid on vajalikud, läbi kaalutud, enamuse heakskiidu saanud. Ka minu jaoks on üks kõige tähtsamaid väärtusi ülikoolis valitsev töörahu. Ning teadlased ja õppejõud saavad anda oma panuse parimal moel vaid siis, kui tunnevad, et neid usaldatakse ja toetatakse.

Kui aga rääkida veelkord muudatustest, siis tõepoolest – ka neid on mul plaanis teha. Esimesena peab minu arvates suurenema Tehnikaülikooli roll Eesti ettevõtluse arendamisel, ettevõtlikkuse kasvatamisel, innovatsiooni loomisel. Just seetõttu moodustasin ma ettevõtlusprorektori ametikoha.

Soovime, et juba lähitulevikus annab meie ülikool majanduselu hoogustamisel rakendatavad teadmised ettevõtlikele tudengitele, kuidas luua toimiv ja edukas ettevõte.

Samas on ettevõtlikkus minu jaoks laiem mõiste, mis tähendab seda, et ülikooli lõpetaja suudab kindlalt käia oma valitud rada, kindlustab majanduslikult ja ka emotsionaalselt ka oma pere, lööb kaasa riigi, omavalitsuse või kohaliku kogukonna tasandil, tegeleb selle kõrval ka oma huvialade ja hobidega. Elu on liiga rikas ja liiga värvikas, et elada seda passiivselt, ühekülgselt.

Kindlasti soovin ma, et siin hoitaks vääriliselt au sees inseneride koolitamist. Loodi ju niisugune õppeasutus omal ajal just selleks, et alles sündinud Eesti Vabariik vajas insenere. Praegusel hetkel oleme inseneride tähtsuse ehk natuke ära unustanud või see on muude arengute taustal tahaplaanile jäänud. See on vaja aga uuesti esiplaanile tõsta.

Mu kolmas soov on sisukam koostöö Eesti ülikoolide vahel. Aeg on teha siin arenguhüpe. Koos oleme tugevamad, seda eriti nii väikese rahvaarvuga riigis nagu Eesti. Koos suudaksime teha veelgi tõhusamalt teadust, viia läbi veelgi tulemuslikumat õpet, aga tõenäoliselt ka majanduslikumalt optimaalsemalt toime tulla. Samuti oleme üheskoos tugevamad meid kõiki ühtemoodi puudutavate suurte väljakutsete lahendamisel. Koostööd tehes oleksime ise jätkusuutlikumad ja panustaksime tõhusamalt ka ühiskonna jätkusuutlikusse arengusse.

Jah, ma saan aru, et see koostöö tähendab igale ülikoolile ka valusaid otsuseid, senistelt positsioonidelt taandumisi, aga seda tuleb teha suuremaid ja kaugemaid huvisid silmas pidades. Selleks peame algatama ülikoolide vahel laiapõhjalise ja sisulise arutelu, küll siis suudame ka langetada konsensuslikud otsused.

Ja koostöö ei tähenda oma identiteedist loobumist. Toon ühe näite Stockholmist, kus Kuninglik Tehnikaülikool, Karolinska Instituut ning minu teine alma mater Stockholmi Ülikool moodustasid aasta tagasi ülikoolide alliansi Stockholm Trio. Sealse Trio eesmärk on toetada Stockholmi regiooni arengut ning luua paremaid eeldusi ülikoolide üleseks koostööks teadus- ja õppetöös. Praegune väljakutseid täis aeg ei anna meilegi võimalust üksi jääda, ootama jääda.

Minu elulookirjeldusest võib lugeda, et Eesti üliõpilased on valinud mu kõige tudengisõbralikumaks rektoriks. Kinnitan ka teile head tudengid, et kavatsen tudengitega ka edaspidi lähedasi suhteid hoida, nende ettepanekuid kuulata, soove arvesse võtta. Ülikool on ju esmalt ikkagi tudengite jaoks.

Aga väga võimsalt kannavad ülikooli väärtusi ka tema vilistlased. Tallinna Tehnikaülikoolil on palju vilistlasi, kelle üle uhke olla. Olen mitme ja mitmega teist juba kohtunud, rõõmsaid ja ka mõningaid valusaid küsimusi arutanud, teie arvamust küsinud.

Teie ees seistes tunnistan, et võtan Tallinna Tehnikaülikooli rektori ameti vastu suures ootusärevuses. Ülikoolil nagu ühiskonnal seisavad ees keerulised ajad, kuid samas pakub tulevik ka suuri võimalusi, mida peame suutma targalt ära kasutada.

Tehnikaülikool jätkab oma missiooni täitmist inseneri- ja majandushariduse andjana Eestis, samas soovime luua enam innovatsiooni ning olla ettevõtlik ülikool nii tudengite kui kogu ühiskonna jaoks.

Luban, et võtan vastu läbimõeldud otsuseid, pean nõu ülikooli nõukoguga, aga ka kõigi nendega, kellel on tarkust ja tahet seista Tallinna Tehnikaülikooli väärtuste ja tema tuleviku eest.

Lõpetuseks tänan oma perekonda, lähedasi ja sõpru, kes mind on toetanud.

Soovin meile kõigile head koostööd!

Mente et manu!

Vivat academia!

Populaarne

Tagasi üles
Back