Eesti nurmenukutalgute panus jõudis maailma teadusesse

Nurmenukud

FOTO: Elmo Riig/Sakala/Scanpix

Mullu kevadel oli eestimaalastel esimest korda võimalus osaleda üle-eestilises nurmenukuvaatluses «Eesti otsib nurmenukke», mille raames laekus andmeid enam kui 200 000 nurmenuku õie kohta ligikaudu 1700-st nurmenukupopulatsioonist. Tänaseks on suurima nurmenukuvaatluse andmete põhjal avaldatud teadusartikkel rahvusvahelises ajakirjas Journal of Ecology.

Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös korraldatud projektis paluti osalejatel vaadelda 100 nurmenuku õit ja määrata ära õie tüüp, mis võis olla kas pika (L-tüüp) või lühikese (S-tüüp) emakakaelaga õis. Sellised eri tüüpi õied on mitmetel taimeliikidel arenenud välja iseviljastumise takistamiseks ning nende osakaalpeaks elujõulistes taimekogumikes olema enam-vähem võrdne.

Kodanikuteaduse kampaania jooksul laekunud andmed viisid aga ootamatute tulemusteni – leiti rohkem S-tüüpi õisi. Õietüüpide osakaal oli suurema tõenäosusega paigast ära eelkõige väiksemates nurmenuku kogumikes. Samuti ilmnes, et õietüüpide võrdne osakaal nihkus paigast ära kõrgema inimasustuse tihedusega piirkondades.

«Eesti inimeste panus alusteadustesse on siinkohal märkimisväärne, kuna annab põhjuse kahelda pikalt kehtinud arusaamas, et  mõlemat tüüpi õisi on võrdselt,» ütles TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi ökoloog Tsipe Aavik. «Kindlasti tasub siin rõhutada, et eestlaste tehtud vaatlused on üllatava tulemuse nurgakiviks ja värskelt ilmunud teadusartikli tarvis tehtud välitööde hulk on erakordne. Tänu inimeste huvile loodusteadusse panustada Eesti teadus ka maailma tipptasemel teadusajakirjandusse jõudis,» lisas Aavik.

Need tulemused on väga olulised maastikumuutuste tagajärgede uurimise seisukohalt ja aitavad neid paremini mõista. Uuringu leiud on tähelepanuväärsed ka looduskaitse vaatevinklist, kuna paigast nihkunud õite tasakaal võib tõenäoliselt ohustada erikaelsete taimeliikide elujõulisust. Tulemused näitavad üht järjekordset elupaikade kao negatiivset mõju. Loodetavasti jõuab see teadmine ka looduskaitse praktikasse.

Kõiki oodatakse osa võtma ka 2021. aasta kevadel ning nurmenukuvaatluste tegemine laieneb loodetavasti lisaks Lätile ka teistesse välisriikidesse. Lisainfo ikka nurmenukk.ee kodulehel.

Tagasi üles
Back