USA ja Austraalia teadlased leidsid Austraalia vetest senitundmatuid mereloomi.
Galerii: Austraalia vetest leiti lihasööja meritupp ja süvaveeämblikke
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. jaanuar 2009, 10:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul olid leidude hulgas kummaline lihasööja meritupp ja süvavees elavad ämblikud, kirjutab AFP.
Uurijatemeeskond tegi merezooloogi Ron Thresheri juhtimisel uurimissukeldumisi Tasmaania saare lähistel.
Lisaks uute liikide leidmisele avastasid teadlased ka kindlaid märke kliimasoojenemise kohta.
«Kogusime andmeid ja näiteid süvavees asuva fauna kohta. Meile paljastus mitu senitundmatut liiki putukaid, ämblikke, veetaimi, meriroose ja käsnloomi,» selgitas Thresher.
Teadlased kasutasid ookeanipõhja uurimiseks sõiduautosuurust robotit Jason, millega sukelduti 4000 meetri sügavusele.
Uurija Adam Subhasi sõnul on 4000 meetri sügavuses elav lihasööja meritupp ainult 50 sentimeetri kõrgune. Meritupp püüab oma lehtrikujulise avaga söögiks kõike, mis teda puudutab ja mööda püüab ujuda.
«Ka ookeanipõhi oli eriline, meenutades nagu õhukest lumekihti,» lisasid uurijad.
Veel avastati fossiilseid koralle, mille vanus ulatub 10 000 aasta taha. Neist võetud proovide järgi püütakse kindlaks teha varajasemaid kliimamuutusi.
«Leidsime ka elusolevaid koralle, kuid neil oli kindlaid märke nende aeglase hävinemise kohta. 1300 meetri sügavusel formeerunud uued korallid olid praktiliselt surnud,» sõnasid uurijad.
Uuringu juhi Thresheri sõnul võib korallide surma põhjustada kliimasoojenemisest tingitud vee liighappelisus.
«Kui meie edasised analüüsid näitavad, et liighappelisus hävitab 1300 meetril olevaid korallisüsteeme, siis on võimalik, et häving jõuab nii 50 aasta pärast ka sügavamatesse vetesse, ohustades sellega tervet sealset ökosüsteemi,» lisas merezooloog.
ÜRO andmetel võib Austraalia Suur Korallrahu, maailma suurim elusorganismide võrgustik kliimamuutuse tõttu hävineda kümne aastaga.