Juba iidses Nazca tsivilisatsioonis armastati joonistada kasse

Kass on väga hästi äratuntav oma kõrvade ja saba tõttu.

FOTO: Johnny Isla / AP

Nazca tsivilisatsioon elas Peruu lõunarannikul 100 eKr kuni 800 pKr. Sellele eelnev Paracase kultuur oli Nazcadele suurimaks innustuseks, mistõttu võtsid Nazcad oma eelkäijatest väga palju üle, sealhulgas keerulisi tekstiilimustreid ning mullaniisutustehnoloogiaid. Lisaks sellele aga ka geoglüüfe, mis on sellel juhul suured maapealsed joonistused. Nüüd leidsid arheoloogid, et juba siis olid Lõuna-Peruus populaarsed kassid.

Geoglüüfid on laiemas mõistes igasugused looduslike materjalide abil maa peale tekitatud kujud, populaarseimaks näiteks võib tuua Stonehenge'i. Nazca tsivilisatsioonis olid geoglüüfid eriti populaarsed, mistõttu kannavad ka eraldi Nazca liinide nime. Nazca liinid on tehtud punakate raudoksiidi kihtide eemaldamise teel nii, et nende alt paistaks kollakas-valge pinnas. Sel juhul on ümbritsev piirkond punakam ning joonistus ise on heledate joontega nähtav.

Maapealsetel geoglüüfidel on väga suur oht langeda erosiooni ohvriks, eriti kui tegu on suuremate, peenemate või kallaku peal asuvate joonistustega. Õnneks on Nazca kõrbes vaikne ning ei tuult ega vihma seal palju ei ole, mistõttu paljud Nazca liinid on ilusti säilinud viimase 2500 aasta jooksul.

Suurem geoglüüf - spiraal.

FOTO: By PsamatheM - enda töö, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=92300683

Kokku on hetkel leitud üle üheksasaja Nazca geoglüüfi - nende hulgas on nii erinevad loomad, linnud, putukad, taimed ja lilled ning ka lihtsamad geomeetrilised kujud. Teadlaste arvamusel on tegu eelkõige religioonse eesmärgiga tehtud kujudega.

Üks populaarsematest teooriatest väidab, et geoglüüfid on nagu kingitused taevas elavatele jumalatele, kuid arheastronoomilisi tõendeid sellele ei ole. Teine teooria väidab, et väiksemad geoglüüfid ehk kuni sada meetrit pikad, olid eelkõige mõeldud kui suunamärgised, et inimesed ei läheks kõrbes nii kergesti kaduma. Suuremad, sada kuni viissada meetrit pikad, võisid olla mõeldud juba suuremateks kogunemisteks.

Üks geoglüüfide näide - ämblik.

FOTO: By Diego Delso, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=42787852

Nüüd leidsid teadlased geoglüüfi ka inimese ühest populaarsemast koduloomast - kassist, kuigi tol ajal ei olnud kassid üldsegi kodustatud. See-eest on tore näha, et juba siis märkasid inimesed kasse ja nende ilu.

Tegu on võrdlemisi väikse, vaid 37 meetrit pika kujuga. Kuna geoglüüf on tehtud tugeva kalle peal, siis erosiooni risk on antud juhul suurim, mis oligi suureks põhjuseks, miks seda joonistust ei olnud varem märgatud. Teadlased ja arheoloogid töötavad selle kallal, et see geoglüüf ei saaks ei looduse ega inimeste poolt kahjustada.

Tagasi üles
Back