Kuidas magnettormid meid mõjutavad?

Müstiline vaatepilt: alad, kus näeb virmalisi, sõltuvad Maa magnetvälja aktiivsusest. See pilt on tehtud tänavu 25. jaanuaril Põhja-Norra linna Tromsö lähistel.

FOTO: SCANPIX

Teadlased väidavad, et lähiaastail – või koguni tänavu – tabavad Maad eriti tugevad magnettormid, mis võivad elu pahupidi pöörata.

Kindlasti on paljud meist mõelnud, miks on mõnel päeval ootamatult telefoniside häiritud, telepilt kehv, enesetunne pole kiita ning imetlenud öötaevas siravaid virmalisi.

Tegemist on magnettormidega, mille saabumisest aeg-ajalt isegi ajakirjanduse vahendusel hoiatatakse. Eesti asub Maa magnetpoolusele küllaltki lähedal, järelikult on siin nende mõju tugevam, ja tegelikult võivad taolised tormid aset leida isegi kaks-kolm korda kuus.

Lähitulevikus on tõenäoline aga erakordselt kõva torm, mille sarnane tabas Maad pisut enam kui 150 aastat tagasi. Paraku ei sõltunud inimkond toona tehnikast, mis magnettormidest eriti haavatav, sellisel määral nagu praegu. Päikese aktiivsuseaastatel on ikka täheldatud epideemiate ja sotsiaalsete pingete kasvu, sademete ja sõdade rohkust.

Peamine oht – suur elektrikatkestus

Tartu observatooriumi astrofüüsika osakonna vanemteadur Indrek Kolka selgitab, et magnettormid on seotud Päikese aktiivsusega. Selle muutumise tsükkel on 11 aastat, ja aasta 2012 ongi aktiivsuse tõusu aeg. «Maksimumi on oodata 2013. või 2014. aastal,» tähendab Kolka.

Kipper selgitab, et ülikuumast gaasist koosneva Päikese pinnale ilmuvad magnettormi ajal tumedamad laigud, nn päikeseplekid, ja mida aktiivsem on päike, seda rohkem on ka plekke. Tegelikult on need elektriliselt laetud plasma plahvatused, mis omakorda seotud Päikese magnetvälja iseärasustega – laias laastus on see küll samasugune nagu Maal, aga plekkides on magnetväli sootuks teistsugune.

«Plekkide kohal on magnetvälja silmused – jõujooned väljuvad suhteliselt väikesel alal ning keerduvad kohe tagasi. Kui päikese pinna liikumiste tõttu satuvad jõujooned üksteise lähedale, võivad nad nö sassi minna. Sassiminekuga kaasneb magnetvälja energia plahvatuslik vabanemine ning elektriliselt laetud osakesed kiirendatakse Päikese pinnalt eemale,» räägib teadlane. Kui plahvatus sünnib piirkonnas, mis juhtub olema «näoga» Maa poole, võivad laetud osakesed paari päevaga meie lähikonda jõuda.

Mõnedel andmetel oli üks viimase aja võimsamaid plahvatusi 2003. novembris – see oli nii tugev, et vabanenud energiaga võinuks Moskva suurust linna 200 miljonit aastat elektriga varustada. «Kui see on usaldusväärne allikas, siis võib seda uskuda küll,» kostab Kolka.

1989. aastal lõi suur plahvatus Päikesel rivist välja Quebeci hüdroelektrijaama, mille tulemusel jäi kuus miljonit inimest üheksaks tunniks elektrita.

«Kui laetud osakeste voog – prootonid ja elektronid - jõuab Maa pihta, hakkab rolli mängima Maa enda magnetväli, mis toimib püünisena, ning osakesed hakkavad mööda Maa magnetvälja jõujooni magnetpooluste poole liikuma. Liikumisel tekitavad nad omakorda magnetvälja, ja kui see on Maa magnetväljaga vastastikuses mõjus, üks häirib teist, siis just muutuv Maa magnetväli, kui see lõikub elektrienergia ülekandeliinidega, võib tekitada lisavooluimpulsi ning ülekandeliinid, transformaatorjaamad ja mis iganes kaitsmed lüüakse välja. Vaat see on põhioht,» põhjendab Kolka.

Peab valvel olema

Oht varitseb ka elektroonikasedameid, mis Maa magnetvälja muutuste suhtes tundlikud. Kui NASA teadlased on hoiatanud, et inimkond võiks valmis olla lennuõnnetuste ennetamiseks, siis Kolka sõnab, et enne peaks teadma, kui hästi praegu lennukites kasutatav aparatuur varjestatud on.

«Sama asja räägitakse satelliitide kohta. Tundlikud elektroonikaseadmed võivad tõesti hakata umbluud näitama,» rõhutab vanemteadur ja lisab, et häired on kindlasti Maa magnetpooluste lähedal tugevamad. «Eks Quebecki sellepärast rohkem kannatada sai, ja ega meiegi asu sellest kaugel,» nendib ta. «Ekstremaalolukorras võib see ka meie laiuskraadidele ulatuda.»

Indrek Kolka usub siiski, et 1989. aasta juhtum oli juba piisavalt erakordne ning ennustuste suhtes, mis kõik juhtuda võib, eelistab ta jääda tagasihoidlikuks: «Praegu pole mõtet ennustada, et tuleks midagi hullemat kui 11 või 22 aastat tagasi. Aga kunagi ei tea ju ette, ja valvel peaks ilmselt olema.» Ta arvab, et tuumajaamade reaktoritele super-magnettormid vaevalt mõjuvad – need on piisavalt varjestatud. Mõned teadlased hoiatavad aga ka taifuunide ja tormituulte eest, kuid siin lähevad nende arvamused lahku.

«Mina kuulun skeptikute hulka, kes arvavad, et see pole piisavat tõestust leidnud. Ei usu, et Päikese aktiivsuse puhangud suudaksid maakera ilmastikku kohe ja otseselt mõjutada. Jah, kogu meie ilmastik on Päikese kui energiat kiirgava taevakeha tekitatud, aga paar-kolm päeva kestvate nähtustega maakera ilma ei keeda,» sõnab ta.

Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna ja -ohutuse õppetooli õppejõud Tarmo Koppel on viimastel aastatel magnettormide vastu aktiivset huvi tundnud. Ta teab, et mõne aja eest pandi USAs kokku kriisikomisjon, mille ülesandeks on teha ettevalmistusi läheneva super-magnettormi saabumiseks. Sellised eriti tugevad tormid korduvad umbes 150 aasta tagant ning viimane neist tabas Maad 1859. aastal, mil see viis rivist välja telegraafi ning inimesed, kes sellega töötasid, said põletushaavu.

«Seda võrreldakse tuumapommi plahvatusega, sest ka sel puhul toimib elektromagnetiline impulss, mis võib sidetehnika ja elektroonika rivist välja lüüa, sest see indutseerib metallpindades elektrivoolu, mis elektroonika läbi «kärsatab»,» märgib Koppel. «Nüüd räägitaksegi, et kui see tuleb, lüüakse meid kiviaega tagasi, sest kõik meie elutegevusega seotud protsessid on ju elektroonikaga seotud – veepuhastusjaamad, lennukid, arvutid jne, elektrivõrgust rääkimata. Toit ei jõuaks poodi, kütus tanklatesse, ning arvatakse, et taastumine võtab vähemalt kolm aastat aega.»

Väsimus, ärevus ja halb tuju

Väidetakse, et magnettormide mõju inimese tervisele pole piisavalt uuritud, ent samas väidetakse ka, et need mõjutavad kuni 75 protsenti inimestest. Neist omakorda pooled olevat võimelised tormimõjudega kohanema, aga seda juhul, kui tormide intervall kestab üle nädala.
Ometi on just magnettormide mõju tervisele Koppeli huviks juba poole aasta vältel. «Kuna minu teadustöö käsitleb elektromagnetvälju töökohtadel, kuidas need inimese töövõimet mõjutavad, siis pean lisaks tehislikele väljadele vaatluse alla võtma ka looduslikud väljad,» selgitab Koppel.

Mõjutatud võivad olla inimese tähelepanuvõime, reaktsioonikiirus, lühiajaline mälu jm. «Läänes on sellega vähe tegeldud, pigem on seda uuritud idas, Nõukogude Liidu ajal,» märgib ta.

Viimase poole aasta jooksul on Koppel jälginud Uppsala, Nurmijärvi ja Tartu observatooriumidest saabuvaid magnettormide mõõtmisi, kuid on ka ise Tallinnas magnetomeetriga mikrovibratsioone jälginud. Kui tavaline ööpäevane magnetvälja kõikumine reguleerib mõnede uurimuste järgi inimese tavapärast bioloogilist ööpäeva rütmi, siis magnettorm häirib seda. Koppel ja tema töörühm on välja töötanud küsimustiku (see saadetakse aadressil www.keskkonnatervise.info registreerunutele - toim), millele viimati vastas ligi 500 inimest.

«Mõne nädala eest toimunud magnettormi mõjude vastustest selgus, et enim levinud sümptomiteks on ärritus, ärevus, seletamatu väsimus, uimasus, unisus päevasel ajal ja keskendumisraskused. Enam kui veerandit vaevas ka peavalu, samuti esines märkimisväärselt kehva meeleolu ja öist unetust, rahutuid unenägusid ja liigset emotsionaalsust,» loetleb Koppel ja rõhutab, et inimesi, kel tugev tervis, magnettormid ei mõjutagi, küll aga vanemaid ja krooniliste tervisehädade käes kannatajaid.

Kirjanduses mainitakse ka infarkti, insulti, muutlikku vererõhku ja liigesevalu teket, enesetappude ja autoõnnetuste kasvu, kuid neid teemasid pole Koppel veel oma uuringutes veel käsitleda jõudnud. «Mul oleks soov teha koostööd psühhiaatriakliinikutega, et saada teada, mil määral magnettormi ajal vastuvõtt suureneb,» avaldab ta.

Antagu tormidest teada

Magnettorme, räägib Koppel, on erinevaid. Üks tuleb, paneb «paugu» ära ja läheb, teine kestab mitu päeva järjest ning just need võivad inimesed rohkem ära kurnata. Magnettormidega kaasnevad juba mainitud mikrovibratsioonid – väiksemad võnked, mis aga mahuvad isegi sekundisse mitu-mitu korda. «See on nagu veneaegsete päevavalguslampide valguse värelus,» toob Koppel piltliku võrdluse.Võnked on need, mis mõjutavad enim just südameprobleemidega inimesi. Sügisel tabas Eestit magnettorm, mis kestis terve nädala, ning Koppeli sõnul võis toona täheldada, et inimesed, kes algul ei tundnud midagi, olid nädala lõpuks nagu läbi viheldud.

Magnettormi toimet inimesele on võrreldud ka mõjuga, mis tekib metroorongi liikumahakkamisel või äkilisel pidurdamisel, samuti mõjutavat torm tugevamini neid, kes sel ajal 9-11 kilomeetri kõrgusel lennukis istuvad.
Kuna aga magnettormidest pääsu pole, soovitab Tarmo Koppel sel ajal vanematel inimestel koormavatest tegevustest või sportimisest hoiduda. Samuti soovitatakse - kuna kolesterooli hulk veres kasvab – hoiduda rasvastest või magusatest toitudest. Samuti pole alkoholi pruukimine neil päevil aja surnukslöömiseks parim plaan.

Tartu observatooriumi vanemteadur Indrek Kolka aga ei usu, et tavainimene saaks tormi saabumisel kuidagi ekstra ettevaatlik olla: «Minu kõhutunne ütleb seda küll. Arvutid otseselt magnetväljast häiritud ei saa – iseasi on elektrikatkestus või voolutõuge -, aga selline olukord võib ka äikesega juhtuda. Kui tuleb prognoos, et tuleb äike, siis oleme selleks valmistunud, ja kui tuleb prognoos, et mõne päeva pärast on oodata virmalisi ja magnettorme, võiksime vähemalt arvestada, et niisugune asi võib juhtuda.»

Nii Tarmo Koppel kui Indrek Kolka on aga veendunud: inimestele tuleks meedia vahendusel magnettormi tulekust kindlasti teada anda.

Pane tähele!
Magnettormi mõju tervisele

- tervete inimeste enesetunne ei pruugi muutuda
- riskigrupi moodustavad keskkonnatundlikud, vanemad, haiged inimesed ja väikelapsed
- südamevaevused
- tuim peavalu või äkitselt tuntav peavalu
- unetus, häiritud uni
- muutlik vererõhk
- liigesevalu
- krooniliste haiguste ägenemine
- depressioon jt psüühilised häired
- kõrgendatud valgustundlikkus
- rahutu või raskendatud hingamine
- üleväsimus, kurnatus
Uuri kosmilist ilmateadet siit: www.keskkonnatervise.info või http://www.swpc.noaa.gov/SWN/index.html


Magnettormi mõju leevendamine

- toituge tervislikult
- hoiduge ülepingutusest, alkoholist, kangetest ravimitest, rasvastest ja magusatest toitudest
- jooge piisavalt vett
- väidetavalt saab abi aaloe mahlast, eukalüptiõli tilkadest (15 tilka pärast sööki), maasikalehe teest

Allikad: Tarmo Koppeli ajaveeb, välisajakirjandus
 

Populaarne

Tagasi üles