Ülikoolide rektorid pidasid Eesti probleemiks tõsiasja, et Eesti ettevõtted ei tunne eriti huvi teadusmahuka tootearenduse vastu ja innovatsioon ettevõtteis pole kuigi levinud.
Rektorid: ettevõtted ei huvitu innovatsioonist
16. veebruar 2009, 20:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu majanduskomisjoni tänasel kohtumisel Ülikoolide Rektorite Nõukogu esindajatega peatuti probleemidel, mis takistavad ülikoolide võimalusi Eesti arengu ja majanduse edendamisel, vahendas riigikogu pressiesindaja.
Ülikoolide arengu seisukohalt tõid rektorid esile eelkõige kõrghariduse mittepiisava rahastamise ja riikliku koolitustellimuse ebaproportsionaalse arendamise.
Rektorite sõnul on innovatsiooni veduriteks ettevõtted, ja ülikoolid saavad neid selles vaid toetada.
Tõsise probleemina nähti vähest huvi reaalainete vastu ning üldhariduskoolide õpikeskkonda, mis ei toeta piisavalt loovust ja innovatsiooni. Märgiti, et Eesti üheks eksportartikliks võiks olla kõrgharidus ja teadmised.
Tänane kohtumine majanduskomisjonis leidis aset kuulamiste raames, mis eelnevad 16. aprillil toimuvale innovatsiooni ja majandusarengu arutelule riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena.
Istungil osalesid Tartu Ülikooli rektor Alar Karis, Eesti Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje, Tallinna Ülikooli prorektor Heli Mattisen, rektorite nõukogu sekretär Mart Laidmets ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse aseesimees Allan Päll.