Eestis tegutseb enam kui 200 leiutajat, kelle innovatiivsed ja andekad leiutised pole kahjuks meie ega Euroopa turgudele läbi murdnud.
Andekatel leiutajatel on Eestis raske läbi murda
20. veebruar 2009, 16:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti leiutajate liidu esimees Aivar Kaljula rääkis, et kuigi Eestis sünnib palju huvitavaid ideesid, on vaid üksikutel leiutajatel raha nende elluviimiseks, kirjutab nädalaleht Den za Dnjom.
«Ainuüksi patendi eest tuleb leiutajal maksta riigilõivu 3500 krooni,» selgitas Kaljula. Kui aga võtta Euroopa patent, läheb see maksma palju enam ehk umbes 150 000 krooni.
Seega on Kaljula sõnul patendi eest mõtet maksta vaid siis, kui leiutis võetakse tootmisesse ja hakkab tulu tooma. Vastasel juhul on see vaid tühi töö ja vaimu närimine.
Kaljula väidab ka, et ei tea ühtki Eesti leiutist, millele oleks võetud Euroopa patent. Kaljula ei suuda meenutada isegi ühtegi Eesti leiutaja tööd, mis oleks Eestis tootmisesse võetud.
Samas on aga leiutajatel andekaid ideid küllaga. Den za Dnjom toob lugejani kümme tähelepanuväärset leiutist, mis siiski pole turule murdnud. Nende seas on hambahari, mille vart saab täita hambapastaga, kust see vajutades harjastele valgub; jalatsid, mille talda saab kergesti vahetada sõltuvalt ilmast; puitturvisega vargakindel kott, mida vargal on ühistranspordis võimatu lõhkuda; sõrmejäljelugejaga varustatud püstol, mida saab kasutada vaid tema omanik.
Ilmselt kõige romantilisem idee on aga teineteisega ühendatud, käsikäes jalutamise kindad.